Nordeconi ähvardab kopsakas nõue
5. august 2013, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordecon pole väikeaktsionäre veel teavitanud mais jõustunud kohtuotsusest, mis võib börsiettevõtte aktsia hinda analüütikute hinnangul peaaegu 2% langetada ja neelata ligi kümnendiku ettevõtte vabast rahast.
Äripäev kirjutab, et mulluses majandusaasta aruandes teatab Nordecon, et neil on pooleli kohtutee väikeosaniku Aivar Noormetsaga, kes nõuab neilt kohtu kaudu peaaegu 600 000 eurot. Mais päädis vaidlus Nordeconi kaotusega, sest riigikohus jättis börsiettevõtte apellatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohtu lahendist tulenevalt pidi börsiettevõte väikeaktsionärile raha kohe ära maksma, kuid pole seda siiani teinud. Enam kui 600 000eurone nõue tekkis ühe osaluse müügilepingu tõttu, mis sõlmiti Nordeconi ja selle tütarfirma Euroconi väikeosaniku Noormetsa vahel enne majanduskriisi algust.
Nordeconi juhi Jaano Vinki kinnitusel pole Noormets tütarfirmas osaluse eest maksnud. “Ta sai osaluse selleks, et tal oleks motivatsiooni ja tahtmist seda asja vedada,” lisas Vink.
Nordecon tasus ühe osa aktsiate eest. Noormets suunas ehitusfirma tegevust Ukraina turul Euroconi (nüüd Eurocon Vara OÜ) tütarettevõtte Eurocon Ukraine TOV kaudu. Firma ehitas Kiievisse Hillar Tederile hüpermarketi O’Key, USA saatkonna parkimismaja, Slavutitsi õlletehase juurdeehituse ja kaubanduskeskuse Lvivi. Buumiga sai aga ostetud nii palju objekte, et ühel hetkel kadus Noormetsal ettevõttes toimuva üle kontroll. Väikeosanik tegi Nordeconile ettepaneku oma osalus ära osta.
Esialgu ostis Nordecon väiksema osa Noormetsa aktsiatest 7,44 miljoni krooniga. Lepingu järgi oli Noormetsal õigus pärast 2009. aasta majandustulemuste selgumist nõuda ülejäänud 5,66protsendilise osaluse väljaostmist vähemalt 8,43 miljoni krooniga. Tol hetkel oli see summa umbes pool aktsiate väärtusest ja sai lepingusse kirjutatud juhuks, kui ettevõte peaks vahepeal väärtust kaotama või pankrotti minema, selgitas Noormets.
Loe pikemalt Äripäevast.