FT: Läti kordab Argentiina valuutakriisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti valuutakriis on sajandivahetusel Argentiina majanduse laostanud kriisi kordusetendus, kirjutab New Yorki Ülikooli professor Nouriel Roubini Financial Timesis.
Läti ees seisev väljakutse sarnaneb autori hinnangul 2000-2001. aastail Argentiinat tabanud kriisiga - globaalne finantsturg on riigi viinud järsku majanduslangusse, kapitali sissevool on äkitselt peatunud ning olusid teeb veelgi valulisemaks jätkusuutmatu valuutakurss.
Nagu Argentiinaski, on Rahvusvaheline Valuutafond andnud järgi võimude jäigalt devalveerimist eitavale seisukohale. Roubini hinnangul tähendab vahetuskursi hoidmine, et kohandumine saab toimuda vaid läbi deflatsiooni ja nominaalpalkade vähenemise, mis on tema kinnitusel riigi jaoks liiga pikk ja valulik protsess.
Veegli enam, avaliku sektori kulude drakoonilised kärped pole tema sõnul poliitiliselt jätkusuutlikud.
Kui Läti laseks valuutakursi vabaks, tähendaks see autori sõnul küll ränki tagajärgi väga paljudele laenuvõtjailening finantssektori šokk mõjutaks raskelt ka Läti naabreid, nagu juhtus Argentiina valuutakursi vabakslaskmise järelgi.
Professori arvates tuleks Lätis valuuta devalveerida ning võtta seejärel kohe kasutusele euro, hoolimata Maastrichti kriteeriumide mittetäitmisest. Tema kinnitusel poleks euroiseerimine Läti puhul sugugi nii vastuvõetamatu nagu olnuks dollariseerimine Argentiina puhul, sest Läti on nagunii teel eurotsooni liikmestaatuse poole ning riigi majandustsükkel on eurotsooni riikidega suuresti ühtlustunud.
Ilma valuuta allahindamiseta euroiseerimisel poleks autori hinnangul mõtet, kuna konkurentsivõimet see taastada ei aitaks. Tema hinnangul oleks riigi kokkukukkumise vältimiseks parim tee valuuta devalveerimine ja euroiseerimine, seejärel erasektori ja eraisikute välisvaluutas võetud laenude restruktureerimine ning IMF-i rahanduskriisi vältimise plaani elluviimine.
«See on riskantne strateegia, kuid - nagu juhtus Buenos Aireseski üheksa aastat tagasi - kui plaan A ei tööta, tuleb plaan B ette võtta pigem varem kui hiljem,» kirjutas professor. «Plaaniga B venitamine toob kaasa vaid suurema krahhi, kui vältimatu valuutakriis lõpuks teoks saab.»