Eesti Pank: kaardipettuste arv on viie aasta väikseim

Pangakaardid. Foto: Kaarel Tigas / Õhtuleht

Euroopa Keskpanga nädal tagasi avaldatud kaardipettuste raporti põhjal on kaardipettuste osatähtsus kaarditehingutes langenud viie aasta madalaimale tasemele.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Airi Uiboaid kirjutab, et tänu tehnoloogia arengule on kaardimaksed turvalisemaks muutunud. 2011. aastal oli ühtses euromaksete piirkonnas (SEPA ala) ehk 32 Euroopa riigis kaardipettustega seotud ligi 8 miljonit tehingut umbes miljardi euro väärtuses.

2011. aastal oli Eestis välja antud kaartidega seotud 5000 kaardipettust ligi 900 000 euro väärtuses. See moodustab kaarditehingute koguarvust 0,002 protsenti, mis on üks väiksemaid näitajaid ELi liikmesriikide seas, rõhutab Uiboaid.

«See tähendab, et Eestis välja antud 1000 pangakaardist umbes kolm olid seotud pettusega ja 1000 elaniku kohta oli ligi neli pettusejuhtumit aastas (SEPA alal on keskmiselt 11 pettusejuhtumit 1000 pangakaardi kohta ja 15 pettusejuhtumit 1000 inimese kohta). Eestis toimuvad kaardipettused peamiselt internetis algatatud maksete tegemisel ehk siis, kui kaarti füüsiliselt ei kasutata, ja nende osakaal pettustes on 42 protsenti,» selgitab makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist.

39 protsenti pettustest pandi toime pangaautomaatides ja 19 protsenti kaardimakseterminalides. Kõnealustes kohtades tehtud pettustes kasutati peamiselt võltsitud pangakaarte – võltsitud kaardi kasutamisest tulenev kahju moodustas pangaautomaatides ja kaardimakseterminalides pettusega tehtud tehingute käibest 95 protsenti. «Vaid 5 protsendi puhul kasutati võõrast ehk varastatud või kaotatud kaarti,» toob Uibo välja.

Ühtses euromaksete piirkonnas vähenes 2011. aastal kaardipettuste arv 6,4 protsenti ja pettustega seotud tehingute käive 5,8 protsenti. Kaardipettuste arv euroala riikides on väiksem kui ühtses euromaksete piirkonnas.

«Pettuste osatähtsus kaarditehingute koguväärtuses on 0,036 protsenti ja tehingute koguarvus 0,016 protsenti, mis on viimase viie aasta väikseim suhtarv. Suurima osa ehk 56 protsenti pettuste väärtusest moodustasid tehingud, kus kaarti füüsilisel kujul ei kasutatud ehk maksti interneti vahendusel; neljandiku ulatuses oli tegemist kaardimakseterminalide pettuste ja viiendiku ulatuses pangaautomaatide pettustega,» kirjutab Uiboaid ja lisab, et seejuures püsisid internetimaksete pettused muutumatuna, pangaautomaatide pettused suurenesid mõnevõrra ja kaardimakseterminalide pettused vähenesid ligi neljandiku võrra.

«Inimestel soovitame kaardimaksete turvalisuse tagamiseks üle vaadata oma pangakaardi kasutuslimiidid, nagu sularaha väljavõtmise ja ostutehingute päevalimiidid. Limiidid aitavad vähendada võimalikust kaardipettusest tulenevat kahju, sest kaardiga ei saa teha suuri tehinguid või tühjendada kontot,» soovitab Uiboaid. Kaardipettuse ohver peab tema sõnul kohe ühendust võtma oma pangaga. Kui inimene ise ei ole pettuse toimumises süüdi, saab ta varastatud raha mõne aja jooksul tagasi.

Kaardipettus on Uiboaidi sõnul enamasti rahvusvaheliselt organiseeritud tegevus, mille tõkestamine eeldab üleeuroopalist koostööd ning ennetavate meetmete ja rahvusvaheliste standardite kasutuselevõtmist. «Kaardipettuste tõkestamiseks on keskpangad, pangad ja kaardiskeemid teinud juba märkimisväärseid jõupingutusi ning võtnud kasutusele lisameetmeid, et muuta kaardimaksed turvalisemaks,» märgib ta.

Ühtses euromaksete piirkonnas vahetatakse magnetribad sujuvalt välja turvalisema kiibitehnoloogia vastu, mis vähendab kaardipettusi ja kaartide kopeerimist. Eesti paistab Euroopas silma oma edusammudega, kuna kõigil Eestis väljastatavatel kaartidel on peale magnetriba olemas ka kiip, lisab Uiboaid.

Interneti vahendusel tehtavate maksete puhul aitab pettuste vähenemisele kaasa 3D turvasüsteemi kasutamine: internetis kaardiga maksmisel tuleb sisestada täiendav kood, mis sisuliselt täidab PIN-koodi ülesannet.