Põllumaa hinnad on Eestis viimase kolme aasta jooksul ligikaudu kahekordistunud ja nende ostmine käib põllumeestele juba kohati üle jõu, kuid ekspertide sõnul tuntakse üha enam huvi põllumajandusmaa kui investeeringu vastu.
Ekspert: maad ostetakse üha enam spekulatiivsel eesmärgil
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
22. juuli 2013, 23:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2010. aasta teises kvartalis müüdi 115 põllumajadusmaalappi terves Eestis siis 2013. aastal oli samal perioodil tehinguid juba 411, vahendas ERR uudised «Aktuaalset kaamerat».
«On tunda seda, et kasvavate toetuste mõjul tunnevad põllumajandusmaa vastu huvi järjest enam mittepõllumajandustootjad - on nad siis kinnisvarafirmad, lihtsalt inimesed või ettevõtted, kellel on vaba kapitali, kes investeerivad selle põllumaasse ja rendivad selle edasi põllumajandustootjale, võttes läbi rendi põllumehe käest ära ka toetuse,» rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Trigon Capital Groupi juht Joakim Helenius tõdes samuti, et viimasel paaril-kolmel aastal ostetakse maad peamislt spekulatiivsel eesmärgil lisades, et tavaliselt on tegemist rikaste eraisikutega, kes ostavad maad alternatiivina aktsiate ja kinnisvara ostu asemel.
Seederi sõnul ei ole tegu üksnes Eesti probleemiga, vaid Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste süsteemi probleemiga, mida tuleks muuta nii, et toetused jõuaksid tegelike põllumeeste taskutesse.