Äriseadustik on eelkõige formaalsete nõuete kogum. Ettevõtjale võivad need nõuded tunduda koormavana, aga nendest mööda minna ei saa. Praktikas on vägagi sagedane olukord, kus seni kuni osanike ja/või nõukogu ja/või juhatuse vaheline koostöö on probleemideta, lüüakse mõnele formaalsusele käega, millest siis vaidluse tekkimisel võib saada äärmiselt sisuline ja ühingu majandustegevust blokeeriv probleem.
Hiljutine Riigikohtu lahend (20. juuni 2013.a. kohtuotsus kohtuasjas numbriga 3-2-1-72-13) käsitlebki juhtumit, kus äriõiguse formaalsele küljele ei pööratud piisavat tähelepanu, millest konfliktisituatsioonis sai sisuline probleem. Vaidluse tulemusena ühingu nõukogu esimees, kes arvas, et tal on sõlmitud kehtiv konsultatsioonileping, oma ca 12 kuu pikkuse ametikohustuste täitmise eest tasu ei saanudki, küll aga 2,5 aastat kohtuvaidlusi ja sellega seonduvad kohtukulud.
Kohtuasja sisuks oli osaühingu nõukogu esimehe tasu nõue lepingu alusel, mida ei olnud osaühingu osanikud heaks kiitnud.
Alltoodult võtan lühidalt kokku olulisemad tähelepanekud ja soovitused antud kohtulahendist nähtuvalt, lisaks kordan üle paar seaduses sätestatud põhimõtet, mida praktikas ikka ja jälle unustatakse rakendada.
Üldreeglina on nõukogu liikmega lepingu sõlmimiseks vajalik osanike otsus, ilma osanike otsuseta sõlmitud leping on tühine.
Äriseadustiku § 168 ning § 289 tulenevalt kuulub osanike pädevusse nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine.
Antud vaidluse puhul oli nõukogu liige küll valitud nõukogu liikmeks ja temaga sõlmitud ka leping (kusjuures lepingu allkirjastajaks ühingu poolt oli enamusosaniku esindaja), kuid lepingut ennast ega selle tingimusi ei olnud ühingu osanike poolt heaks kiidetud.
ÄS § 318 lg 6 kohaselt on äriühingu ja nõukogu liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud üldkoosolek.
NB! Samad põhimõtted kehtivad ka juhatuse liikmetega sõlmitavate lepingute puhul kui osaühingul ei ole nõukogu, s.t. juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks on vajalik osaühingu osanike nõusolek.
Erandina ei ole vajalik osanike otsust sellise nõukogu liikmega sõlmitava lepingu osas, mis on sõlmitud igapäevase majandustegevuse raames, samas saab sellise tehingu objektiks olla eelkõige teenus või kaup, mida antud äriühing tavapäraselt osutab ka teistele isikutele.
ÄS § 318 lg 6 teises lauses sisaldub erand milliste nõukogu liikmetega sõlmitud tehingute puhul ei järgne osaniku otsuse puudumisele nõukogu liikmega tehtud tehingu tühisus. ÄS sätestab, et tühisus ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse äriühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel.
Antud vaidluses väitis hageja, et kuna temaga sõlmitud konsultatsioonilepingu raames osutas hageja äriühingule igapäevaseks majandustegevuseks vajalikke konsultatsiooniteenuseid, siis tegemist ei ole igapäevase majandustegevuse raamest välja mineva lepinguga ja ÄS § 318 lg 6 teises lauses sisalduv erand peaks kehtima.
Riigikohus leidis, et osanike nõusolekut mittevajavaks igapäevases majandustegevuses turuhinna alusel tehtud tehinguks võib olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma nõukogu liikmele sedasama äriühingu jaoks tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Kuna antud äriühing ei osutunud tavapäraselt teistele isikutele konsultatsiooniteenust, siis ei läinud antud leping ka ülalmainitud „igapäevase majandustegevuse“ erandi alla.
Nõukogu liikmete volituste pikendamisel, kui pikendatakse ka nõukogu esimehe volitusi, tuleb nõukogu esimees uuesti valida.
Kohtuasjas oli hageja valitud esmakordselt kostja nõukogu liikmeks 1. veebruaril 2006 ja tema ametiaeg lõppes 1. veebruaril 2009 kolmeaastase tähtaja möödumise tõttu. 21. mail 2008.a. sõlmis hageja konsultatsioonilepingu äriühinguga, mille nõukogu esimees ta oli kuni 1. veebruaril 2009.a. volituste tähtaja lõppemiseni. 31. märtsil 2009 toimunud osanike koosolekul valiti hageja uuesti nõukogu liikmeks, kuid nõukogu uuesti nõukogu esimehe valimist läbi ei viinud enne kui hageja lahkus kostja nõukogust 6. mail 2009.
Üheks peamiseks hageja väiteks ja tõendiks oli, et kui 31. märtsil 2009 valiti ta uuesti nõukogu liikmeks, siis võeti vastu ka otsus nõukogu esimehe tasustamise põhimõtete osas. Hageja väitis, et kuna ta on nõukogu esimees, siis selline otsus kehtib tagasiulatuvalt alates konsultatsioonilepingu allkirjastamisest või siis vähemalt alates 31. märts 2009.a. kui ta nõukogu liikmeks valiti.
Riigikohtu seisukohast nähtub, et alates hetkest, millal tema volitused nõukogu liikmena lõppesid, lõppes ka tema nõukogu esimeheks olemine ja asjaolu, et ta nõukogu liikmeks tagasi valiti, ei tähenda, et teda automaatselt valiti ka nõukogu esimeheks.
NB! Sõnastage igasugused äriühingute otsused, millega otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmine äärmiselt hoolikalt ja selgelt.
Nagu eelpool mainitud, oli üheks hageja peamiseks väiteks, et 31. märtsil 2009 võeti osanike poolt vastu ka otsus nõukogu esimehe tasustamise põhimõtete osas. Antud osanike otsuses oli otsus nr 3 sõnastatud järgmiselt: „Kiita heaks nõukogu esimehe tasustamine vastavalt ülalkirjeldatud põhimõtetele.“ Protokollis oli kirjas, et koosolekul tutvustati nõukogu esimehe kavandatavat tasustamispaketti, mis pidi koosnema nõukogu esimehe igakuisest tasust 2000 eurot, ühekordsest väljumistasust ja aastaboonusest.
Kuna protokollis ei olnud märgitud, et osanikud oleksid otsustanud sõlmida hagejaga ülalnimetatud tingimustel lepingu kas tulevikus või tagasiulatuvalt ega ei nähtunud sellest otsusest hagejaga sõlmitud lepingu heakskiitu ega ka seda, et osanikud oleksid otsustanud maksta eelmisel perioodil ametis olnud nõukogu esimehele tagasiulatuvalt tasu, siis Riigikohus kinnitas üle oma 2008.a. lahendis määratletud põhimõtte seoses ühingu organite otsuse vormistamisega, määratledes, et küsimuses, mille otsustamiseks on vajalik osanike otsus, peab osanike otsus olema selgesõnaline ja kui otsustatakse mingi tegevuse heakskiitmist, peab ka see heakskiit otsuses selgelt väljenduma.
Kokkuvõtteks
Käesoleva blogi alguses sai mainitud, et sageli saavad esmapilgul pisiasjadest sisulist laadi probleemid. Seega ettevõtjad, lugege läbi äriseadustik ja püüdke endale selgeks teha peamised formaalsused, mis ettevõtte tegevust äriseadustiku tähenduses võivad mõjutada.
Kui kogu rehkendust ei jõua teha, võtke vähemalt ette äriseadustiku 19. ja 20. peatükk, mis reguleerib osa ning osanikku puudutavat ja osaühingu juhtimist või kui tegemist aktsiaseltsiga, siis äriseadustiku 26. ja 27. peatükk, mis käsitleb samasid teemasid aktsiaseltsi puhul. Seaduse teksti on eeltoodud peatükkides kokku ca. 25-30 lehekülge, seega võtab selle lugemine aega mõne tunni, aga kindlasti saab olema sellest kasu.
Autor: advokaat Ergo Blumfeldt
Loe ka Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets varasemaid artikleid siit.
Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub Pan-Balti advokaadibüroode TRINITI allianssi.
