Tallinna koolide rendikulu sulges ametniku suu
18. juuli 2013, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsuse haridusameti haldusosakonna juhataja Anti Sirkel, kuidas olete rahul koole rentivate ettevõtete igapäevase tegevusega?
Riigi Kinnisvara käes on kuus kooli, Vivatexil ja BCA-l on viis kooli ning Kooliarendusel on neli kooli, K & L Arendusel on kaks kooli ja kaks lasteaeda. Üldjoontes oleme meie rahul ja ka koolid on rahul. Probleeme on, me ei eita seda, aga need saavad alati lahenduse.
Mida need probleemid tähendavad?
Nii nagu igal pool, küsimus on inimestes. Probleeme on koristamisega. Kui inimene vahetub, siis koristamise kvaliteet langeb. Uuel inimesel võtab harjumine aega kuu või kaks.
Kas linnavalitsuse jaoks on ka vahet, et kas rendileping on eraettevõtja või Riigi Kinnisvara ASi käes?
Ei ole.
Kuidas see süsteem toimib, kas hooned kuuluvad ettevõtetele?
Hooned on antud hoonestusõiguse alusel lepinguperioodiks ettevõtete kätte.
Kas lepingu lõppedes liiguvad need linnavalitsuse omandisse tagasi?
Jah.
Miks linnavalitsus otsustas koole korrastada eraettevõtete abil?
1996. aastal renoveeriti esimene kool – inglise kolledž. 1997. aastal reaalkool, seejärel Gustav Adolfi gümnaasium ja nii riburada edasi. Üks kool aastas. Nii oleks 2050. aastaks kõik koolid renoveeritud. Linnal ei ole aega nii kaua oodata.
Kas see tähendab seda, et rendilepingute abil õnnestus suur hulk koole korraga korda teha?
Praegu on Tallinnas 45 kooli nüüdisaegsel tasemel renoveeritud. Probleeme on veel mõne kooliga, mis loodame lähiaastail korda saada.
Kas teete oma jõududega või annate rendile?
Praegu arvestame oma jõududega.
Kas kulutused, mida maksumaksja teeb erafirmadelt koolide rentimisel, on mõistliku suurusega?
See küsimus on finantsistile.
Kas te ei taha võtta vastutust, et hinnata rendihinna mõistlikkust?
Seda ma kommenteerida ei oska, kas on mõistlik, kasulik või kahjulik. Maksjale on raha alati kallis.
Kas on vahet ka sellel, kui palju tuleb tasuda erafirmadele või Riigi Kinnisvarale?
Riigi Kinnisvaraga olid läbirääkimised hoopis teisel põhimõttel. Eraettevõtjatega olid läbirääkimised turupõhised. Riigi Kinnisvara vedas toona programmi «Koolid korda», milleks riik andis raha kindla protsendiga. Riigi Kinnisvara pakkumishinnad olid madalamad kui turuhinnad.
Koolid on korra renoveeritud. Kas 30 aasta pikkuse lepingu jooksul tuleb veel üks renoveerimine teha?
Kaheksa aasta jooksul tuleb teha täistsükkel jooksvat remonti. 15 aasta jooksul tuleb teha veel kord kapitaalremont.