Börsijuht: elektrijaamad õppigu kauplema

Nord Pool Spoti piirkonnajuht Hando Sutter.

FOTO: Peeter Langovits

Elektribörsi piirkonnajuhi Hando Sutteri sõnul peaks 2014. aastal valmiv EstLink 2 tagama Eestis ja Soomes ühesuguse hinna.

Eesti ja Soome elektrihinna erinevuse põhjuseks on liiga väikese läbilaskevõimega kaabel.

Hando Sutter, päev pärast jaanipäeva oli Eesti börsil kuuel tunnil elektri hind enam kui 200 eurot megavatt-tund. Kas börs peaks tagama stabiilse hinna?

Stabiilse hinna tagab reguleeritud elektriturg. Me tuleme reguleeritud hinnaga keskkonnast, kuigi ka siis igal aastal hind tõusis. Börsil on tegelik nõudmise ja pakkumise vahekord ning spot-turg stabiilset hinda ei taga.

Ka Põhjamaades on näha, et spot-turg (hetketurg – toim) on volatiilne, on nii suuri hinnahüppeid kui ka perioode, mil hind on väga madal, on olnud vahemikus 0–400 eurot. Tunnituru stabiilsust oodata ei ole, aga kuu keskmised on teistsugused.

Juuni keskmine hind oli 53 eurot. See on mõnevõrra kõrgem kui varasematel kuudel, aga see ei ole Eesti kõrgeim hind, sest 2010. aastal oli mitmel kuul hind kõrgem. Mõnetunnised hinnahüpped tarbijat ei mõjuta, pigem mõjutab kuu keskmine börsihind.

Ühesõnaga, te tahate öelda, et 200 eurot megavatt-tunni eest ei ole kõrge hind, mille pärast peaks erutuma või nägema selles probleemi?

Börsi turujärelevalve analüüsib hinnatippe, kontrollib turuosaliste käitumist info avalikustamisel ja muu tegevuse vastavust börsi reeglitele. Eesti, Läti ja Leedu konkurentsiamet hindavad juhtunut. Avalikkuses alanud diskussioon on samuti kasulik, sest meie avatud elektrituru kogemus on väike.

Kui turg on nagunii volatiilne, miks siis börsijärelevalve hinnatipule tähelepanu pöörab?

Börsi järelevalve kontrollib, kas keegi mõjutas hinda.

Millal analüüsi tulemused selguvad?

Börsijärelevalve on meist eraldatud organisatsioon, nad istuvad suletud uste taga ka meie kontoris. Kui nad midagi leiavad, siis nad raporteerivad Eesti ja Norra konkurentsiameteile ning nende riikide konkurentsiameteie, kus rikkumine aset leidis.

Vastava riigi konkurentsiamet otsustab, kas alustada uurimist. Tõsisemad rikkumised lähevad politsei uurida.

Aga kuidas elektribörsiga manipuleerimine käib? Mida tootjad peaks hinna üles ajamiseks tegema?

Ma ei tahaks spekuleerida. Võimalusi on, aga ma ei taha sellest rääkida. Börs eeldab, et kõik käituvad korrektselt.

Üks asi on veel, millest peab aru saama. Turumanipulatsioon on see, kui näiteks elektrijaam teatab, et on hoolduses, aga tegelikult toodab elektrit. Seega jaam omab infot, mida teised ei oma. See on konkreetne näide infoga manipuleerimise kohta.

Teine asi on domineerivate ettevõtete käitumine. See ei ole ainult Eestis nii, vaid ka näiteks Rootsis, kus Vattenfall omab väga suurt turujõudu.

Kuna börs on vabatahtlik, siis me ei saa sundida kedagi turul kauplema. Suure turujõuga ettevõtete käitumist börs ei reguleeri, seda reguleerib iga riigi konkurentsiseadus. Seaduste järelevalvet teostab kohalik konkurentsiamet, mitte börsikorraldaja.

Eesti ametiisikud ütlevad, et kõik Balti riikide elektrijaamad peaksid tegema igaks tunniks pakkumised börsile. Kuidas siis tegelikult on, kas nad peaks seda tegema või mitte?

Elektribörsi reeglite järgi ei pea kõik tootjad tegema pakkumisi. Nord Pool Spot on vabatahtlik turg. Me ei saa sundida pakkumisi tegema, aga tootjatel on kohustus teatada hooldustest ja katkestustest ning muudest turuhinda mõjutavatest juhtumitest.

Eestis näib, et on ainult Eesti Energia, aga Eestil on välisühendusi üle 1000 MW võimsusega, mistõttu hind kujuneb välisühenduste mõjul. Eesti on Põhja- ja Baltimaade avatud elektriturul suhteliselt väike tegija. Eesti turumaht on 8, aga Põhjamaades umbes 800 teravatt-tundi aastas.

Praegu ei ole Eesti seotus täielik, sest paljudel tundidel on EstLink 1 ülekoormatud, aga kui tuleval aastal läheb EstLink 2 käima, on ühendus täielik. Kui Eesti Energia otsustab midagi mitte turule panna, siis nad lihtsalt ei teeni raha, aga hinnasignaal tuleb Põhjamaade ja Balti riikide ühisturult.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman ütles, et kui börs hakkab meie tarbijat kahjustama, tuleb midagi ette võtta. Mida ütlete, kas börs on kodutarbijatele ja ettevõtetele liiga teinud?

Eestis liitus BEMIP plaaniga (Balti energiaturgude integreerimise plaan – toim) 2007. aastal. Plaani eesmärk oli aidata Balti riigid välja energeetilisest isolatsioonist. Euroopa Liit on andnud rahalist abi energiaturu arendamiseks, näiteks EstLink 1 sai 100 miljonit eurot. Plaani põhimõtteks oli, et energiaturud tuleb avada ja integreerida.

Põhjamaade elektribörsi mudeli juurutamine oli plaani osa. 25. juuni hinna põhjal otsustada, et kogu plaan tuleb põhja lasta, on minu meelest liiga emotsionaalne.

Asekantsler ei tahtnud börsist loobuda, vaid tahtis öelda, et börs peaks toimima kuidagi teisiti, et selliseid hinnahüppeid vältida. See oli pigem etteheide, et teie tegevus ei ole piisavalt tõhus, et tagada hinnastabiilsus.

Hinnahüpetes nähakse hullu vandenõu, aga väga tihti on tegu turuosaliste rumalusega. Väga tihti kannatab taolise olukorra põhjustanud turuosaline selle all kõige rohkem. Näiteks kui 2010. aasta olukorda meenutada – mõnel tunnil oli hind 2000 eurot megavatt-tund –, siis olid mõned turuosalised, kes ostsid 2000 euroga turult, aga ise omasid elektrijaamu, mis oleks suutnud toota odavamalt kui 200 eurot megavatt-tund.

Kui pärast tegime koolitusi kannatada saanud turuosaliste juures, siis selgus, et nad ei uskunud, et suvel võiks hind nii kõrgele tõusta. Seepärast nad ka ei teinud börsile päev ette pakkumisi. Toona selgus, et hinnahüpe ei olnud tahtlik.

Börs koolitab jätkuvalt turuosalisi, aga ka regulaatoreid ja põhivõrke, et elektriturgu paremaks muuta. Balti riikide ühine elektriturg alustas tegevust alles selle aasta 3. juunil, mil liitus Läti.

Turg on toiminud kuu aega, meil ei ole isegi korralikku statistikat, mida analüüsida. Börs kindlasti analüüsib koos kõikide riikide ministeeriumide ja konkurentsiametitega olukorda ning kui on vaja, siis teeme ka muudatuste tegemiseks plaani.

Ma usun, et 25. juuni hinna põhjused olid objektiivsed.

Loe täispikka intervjuud siit.

Tagasi üles
Back