Statoil: igasse aktsiisilattu tuleks suunata maksuhaldur

Statoil esitles uut kütusebrändi Miles.

FOTO: Mihkel Maripuu

«Kõige kiirem lahendus mootorikütustega seotud maksupettuste vähendamiseks on maksuhalduri töötajate suunamine igasse mootorikütuste aktsiisilattu, kes jälgiksid kõiki laos toimuvaid tehinguid ja võrdleksid tehingute hindu õiglase turuhinnaga,» ütles Statoil Fuel & Retail Eesti AS mootorikütuste müügidirektor Meelis Migur, kelle sõnul annaks see meetod tulemusi juba esimeste kuudega.

Statoil

FOTO: Kalju Tisler

«Eestis on ca 24 aktsiisiladu, mis tegelevad mootorikütuste käitlemisega. Kui maksuhaldur saadaks igasse lattu oma esindaja ja jälgiks erinevates vahetustes kõiki tehinguid ööpäevaringselt, siis selle orienteeruv maksumus oleks 144 000 eurot kuus. See summa võib esialgu tunduda suur, kuid reaalselt saadav tulu oleks kümneid kordi suurem,» selgitas Migur.

Hinnanguliselt kaotaks Eesti riik praeguse olukorra jätkudes tema hinnangul tänavu 30-50 miljonit eurot mootorikütustega seotud käibemaksupettustega ja ning lisaks veel 20 miljonit eurot aktsiisipettustega - see teeb kokku 50-70 miljonit eurot saamata jäänud maksutulu.

Lisaks aktsiisiladudele tuleks Statoili hinnangul suurendatud tähelepanu alla võtta ka muud laod, kus on võimalik suures mahus vedelkütuste ladustamine ja segamine. Osa mootorikütustest imporditakse käesoleval hetkel Eestisse teiste kaubagruppide nime all. Ametliku statistika järgi on mootorikütuste import langenud, kuid samal ajal on näiteks kerge kütteõli import hüppeliselt tõusnud.

«Teisisõnu on põhjust arvata, et mitmed kütuse müügiga tegelevad ettevõtted muudavad kerge kütteõli ümbertöötlemise käigus diislikütusega sarnaseks tooteks ning müüvad seda kvaliteetse mootorikütuse pähe. Maksuhalduril puudub neis ladudes toimuvatest tehingutest ülevaade. Samuti ei ole selget ülevaadet kus ja kui palju üldse on ladusid, kust müüakse kütust edasi ning kui palju on lõpptarbijate hoiukohti. Kui jaemüügis on müügikohaks tankla, siis hulgimüügis ei pea laos kütuse omaniku vahetumisel olema müügikohaks antud ladu - selleks võib olla hoopis äriühingu kontor. Heaks lahenduseks siinkohal võiks olla müügikoha registreeringu kohustus ka hulgimüügis,» rääkis Migur.

«Kliendini võib kahtlase kvaliteediga kütus jõuda lõpuks erinevate tanklate kaudu, keda ei huvita kütuse päritolu, vaid ainult sisseostuhind,“ rääkis Migur ning lisas, et eriti valvas tasub olla ka hulgiklientidel, kes ei tangi oma autosid ametlikes tanklates, sest neile on nö «segatud» kütust kõige lihtsam müüa.

Autoomaniku jaoks võib kerge kütteõli baasil valmistatud mootorikütus tähendada soodsama hinnaga kütust, kuid pikemas perspektiivis võib see auto mootori remondivajaduse tõttu oluliselt kallimaks minna. Eriti tundlikud on kaasaegsed diiselmootorid, mille pihustiotste vahetamine on kallis lõbu.

«Kui vanadel diiselmootoritel olid pihustiotsad suhteliselt odavad, siis kaasaegsetel diiselmootoritel (common rail) on pihustiotste vahetamine väga kallis. Nende hinnad algavad ca 400 €/tk ning reeglina tuleb ära vahetada mitte üks, vaid kõik neli … Eks siin on igaühe jaoks arvutamise koht,» rääkis Migur.

Eesti Õliühingu liikmed on viimastel kuudel teinud veel ka mitmeid teisi ettepanekuid olukorra parandamiseks, kuid nende rakendamine võtaks seaduste muutmise ja IT lahenduste tegemise vajaduse tõttu rohkem aega. Maksuhalduri esindaja suunamist aktsiisilattu on kasutatud ka varem, kuid siis vaid pisteliselt. Süsteemne ja keskne lähenemine kõikidele aktsiisiladudele korraga annaks võitluses maksupettustega aga koheseid ja selgeid tulemusi.

Tagasi üles