/nginx/o/2013/03/04/1619222t1hcc68.jpg)
Saksamaa ründas Euroopa Komisjoni, süüdistades viimast õiguslike volituste ületamises seades end euroala pankade ainuõiguslikuks sulgejaks. Euroopa pangandusliidu teise samba ümber tõotab puhkeda äge lahing.
Berliin süüdistab Brüsselit volituste ületamises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrged Saksa ametnikud hülgasid täielikult kõik peamised Brüsseli poolt eile avalikustatud punktid alates võimu tsentraliseerimisest kuni 60 miljardi eurose nn «solveerimisfondi» ehk pankade kinnipanemise rahastamise fondini.
Ametnike hinnangul ületavad ettepanekud seadusega seatud piire ja seavad maksumaksjad kaitsetusse olukorda.
«Meil tuleb leida juriidiliselt ohutu lahendus,» ütles Saksa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert. «Meie meelest omistab see ettepanek komisjonile volitused, mida neil praeguste [ELi] lepete alusel ei ole.»
Sellised põhjapanevad vastulaused euroala põhilaekuri poolt ei tähenda Brüsselile head ning asetavad küsimärgi alla komisjoni lootused jõuda arvestatava diilini enne seda, kui Euroopa Parlamendi töö märtsis valimisteks seiskub.
Seibert kinnitas, et pangandusliidu kokkulepet soovib ka Saksamaa, kuid hoiatas samas, et komisjoni kava tõmbaks läbirääkimistele pigem pidurit – selle asemel, et protsessi kiirendada.
ELi juristid ei väsi väitmast, et pakutud reformid on õigustatud ja õiglased.
Laias laastus toetavad neid Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Euroopa Keskpank.
Vastutav eurovolinik Michel Barnier väidab, et on sakslaste õiguslikud mured «tähelepanelikult ära kuulanud», kuid on jätkuvalt veendunud, et tegutseda tuleb viivitamatult – ning et see on võimalik ja lubatav.
«Me ei saa oodata lepete muutmist, et oma probleeme lahendada,» ütles volinik.
«Me teame milles meie probleemid seisnevad ja me peame nendega rinda pistma – me oleme leidnud viisi kuidas teha seda olemasoleva leppe raames.»
Saksamaa on koos prantslastega esitanud omapoolse alternatiivi problemaatiliste pankade sulgemise korraldamiseks, mille puhul oleksid tüüri juures siiski liikmesriigid ja mitte Euroopa Komisjon.
Sakslased väidavad, et ilma lepet muutmata ei oleks komisjoni tegevus seaduslik.
«Me oleksime valmis protsessi kiirendama, aga siis peaks ettepanek olema realistlik,» ütles üks kõrge Saksa ametnik.
«Komisjon käitub nagu tolmuimeja, imedes kõik oma ettepanekusse. See võib ju olla efektiivne, aga juriidiliselt pole see turvaline.»
Euroametnikud sisendavad endale, et Saksamaa käitub pigem kui jõuline läbirääkija ega ürita ettepanekut blokeerida.
Samas on seekord – erinevalt eelmistest ja samuti ülirasketest pangandusjärelevalve kõnelustest – oma sõna sekka öelnud ka kantsler Angela Merkel ise, kes on kinnitanud, et pankade sulgemise ametit ei saa tekitada ilma ELi leppeid muutmata.
Lepete muutmise protsess on raske ja keerukas, selleks võib minna aastaid.
Saksamaa peamine juriidiline mure seisneb selles, et ELi siseturu õiguslike aluste abil tahetakse õigustada komisjoni võimsaid volitusi, mis rakenduksid üksnes euroalale ja mitte kõigile 28 liikmesriigile.
Sakslaste väitel lepe sellist rolli ei võimalda.
Ühtlasi muretsevad sakslased, et pangad võivad leida viisi mitte maksta raha ühisesse sulgemisfondi, kuna selle õiguslikud alused on haprad – ning siis kasvaks maksumaksjate koorem veelgi.
Copyright The Financial Times Limited 2013