Brüsseli plaanitud pankade sulgemise keskasutus puudutab kõiki 6400 euroala laenuandjaid ning seab sakslastest hoiustajad olukorda, kus neil tuleb rahaliselt vastutada pangakrahhide eest teistes liikmesriikides.
Euroala pangakava ohustab sakslastest hoiustajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme lõplikku kavandit lugenud allika sõnutsi teeb Euroopa Komisjon ettepaneku omistada endale volitused panna kinni mistahes laenuasutus Euroopa pangandusliidus – vajadusel ka vastupidiselt asukohamaa arvamusele.
Teoreetiliselt võiks komisjoni režiim sulgeda kõiki pankasid alates Austria ja Itaalia kohalikest laenuasutustest kuni selliste globaalsete pangandusgruppideni nagu BNP Paribas või Deutsche Bank.
Kõiki panku sunnitaks ühtlasi tegema sissemakseid pankade sulgemise keskfondi – ärritav idee Saksa pankadele, mis kardavad kohustust maksta kinni euroala kriisiriikide pangakrahhe.
Juba enne ettepaneku avalikustamist on Saksa kantsler Angela Merkel avalikult vaidlustanud sellise kapitaalremondi korraldamise finantsjuhtimises ilma ELi leppeid muutmata.
Teenuste ja siseturu voliniku Michel Barnier’ otsus kaasata kavasse ka väiksemad pangad on vastuoluline ning võib keerutada taas üles Euroopa Keskpanga mandaati puudutavad küsimused.
Barnier ja komisjoni president José Manuel Barroso avaldavad ambitsioonika plaani homme, kuulutades selle euroala finantssüsteemide integratsiooni teiseks sambaks.
Euroala liidrid on ühise pankade sulgemise mehhanismi ideed kui sellist küll korduvalt tervitanud, kuid poliitiliselt läheb seaduse läbisurumine Brüsselil väga raskeks.
Kiiresti on kadumas käest ka aeg seaduse vastuvõtmiseks – et enne Euroopa valimisi diilini jõuda, tuleks ametnikel teha üheksa kuuga muljetavaldav spurt.
Copyright The Financial Times Limited 2013