Hansson: Eesti majandusarengu võtmeteguriks on inimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson leiab, et eelseisvate aastate Eesti majandusarengu võti on inimeste ettevõtlikkuse, teadmiste ja oskuste arendamine, kuna Eestil tuleb lähiajaloos esimest korda kahaneva tööpuuduse ajal toime tulla töötajate väiksema arvuga.
Eesti majanduse edasise arengu tempo sõltub paljudest asjaoludest, mille seas on olulised tööjõu olemasolu, töötajate kvalifikatsioon ning see, mida ja kuidas toodetakse, kirjutas Hansson tänases Postimehes.
«Kuigi Eestis on taasiseseisvumise ajast alates investeeritud märksa suurem osa SKTst kui enamikus Euroopa Liidu riikides, on majanduse kapitalimahukamaks muutmise osas veel pikk tee käia. Näiteks naaberriigis Soomes on ühe töötaja kasutuses enam kui kolm korda rohkem tootmiskapitali kui Eestis. Selle tõttu on keskmine töötaja Soomes ligikaudu kolm korda tootlikum kui Eestis ning sel põhjusel on ka erinevus sissetulekute tasemes samas suurusjärgus,» kirjeldas Hansson.
Seega on Hanssoni hinnangul ka Eestis edasise kasvu kindlustamisel oluline, et esmajoones areneks välismaisele konkurentsile avatud sektor, ülejäänud osa majandusest tuleb sellega kaasa. «Arengu tagab töötajate tootmiskapitaliga varustatuse järjepidev paranemine ning ühes sellega tehnoloogilise mahajäämuse likvideerimine arenenumate riikidega võrreldes,» kirjutas Hansson.
Järjest enam hakkab Eestis mõju avaldama ka ebasoodne demograafiline suundumus, nii loomuliku iibe kui ka väljarände tulemusena.
«Lähitulevikus peame arvestama, et vaatamata tööpuuduse vähenemisele jääb rakkes töökäsi riigis vähemaks,» sõnas Hansson. «Ettevõtlussektori jaoks tähendab see olukorda, kus tootmise laiendamine saab toimuda pigem kapitalimahukuse tõstmise, mitte töötajate hulga suurendamise arvelt.»
Hannsoni sõnul on eelseisvate aastate majandusarengu võtmeteguriks inimene oma ettevõtlikkuse, teadmiste ja oskustega.
«Peale isamaa-armastuse ja emakeele ilu on majanduse jõuline areng ja sissetulekute kasvu väljavaade see, mis noori inimesi paelub ja oma elu Eestiga siduma innustab,» ütles Hansson.