Portugal: järgmine Kreeka?

Portugal on raskustes.

FOTO: AFP / Scanpix

Oi jah, eurokriis... Keset kvantitatiivse leevendamise kära, keeristorme Kairos ning kellegi härra Snowdeni seiklusi võib euroopastele andestada, kui need väikesed kohalikud viperused ununema kipuvad.

Nagu näitab kahe Portugali ministri tagasiastumine, on kasinusest tingitud poliitilised tagasilöögid riigi finantstervise taastumisele tugevad.

Eilse seisuga olid Portugali aktsiad kukkunud 7 protsenti ning võlakirjade tootlused tegid jõudsat tõusu – investorid arutavad parasjagu, kas Lissabon on minemas Ateena teed.

Hetkel võiks vastata «ei».

Portugali rahandus on erinevas liigas kui Kreeka oma. Tõsi: septembris tuleb Lissabonil lunastada 10 miljardi euro eest võlakirju, kuid likviidsus selleks on olemas ning võlataseme mingil määral kontrolli alla saamiseks vajalikest kärbetest on teostatud umbes kaks kolmandikku.

10 aastaste Portugali riigivõlakirjade tootlused hüppasid eile enne lõunat enam kui 100 baaspunkti jagu ülespoole, pea-aegu 8 protsendi peale. Hiljem libisesid nad aga pigem 7 protsendi lähistele ning 2012. aasta ligi 16 protsendi tasemest on asi üsna kaugel.

Kahjuks tuleb siiski tunnistada, et Portugali tootlused on täpselt samal tasemel kui 2011. aasta alguses, mil riigile sai osaks 78 miljardi eurone abipakett.

Tõele silma vaadates: kui tagasihoidlikud rahanduslikud kohendused kõrvale jätta, et ole Portugal oma majanduse tegelikku tervist eriti turgutanud. Struktuursed reformid on auklikud. Esialgse abipaketi tingimusi on juriidiliste ja teiste tagasilöökide tõttu lahjendatud. Majandusel puuduvad tööstussambad, mis toetaksid kasvu ja tööhõivet.

Iga tagasilöögiga nõrgenevad šansid tuleval aastal paketi pealt ära saada.

Iga tagasilöögiga kasvab tõenäosus, et riigivõlg tuleb restruktureerida – koos Kreeka-stiilis erasektori «kaasamisega».

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles