/nginx/o/2013/06/13/1827764t1he956.jpg)
Teated USA nuhkimisest ELi asjades on torganud Atlandi-üleste suhete kodaraisse suure kaika. Euroopa projekti pühendunud pooldajate silmis ei puudu aga uudisel teatud positiivne väärtus.
Schulz adub USA nuhkimises komplimenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii rõhutas Euroopa Parlamendi president Martin Schulz ajakirjanikele, et kui asjad tõepoolest niimoodi on, nagu lehed kirjutavad, kinnitab see igati Euroopa Liidu staatust ja kaalu rahvusvahelisel areenil.
«Kui mina sellest lugesin ja kuulsin, siis tuli mulle mõte, et selle kohatu sammuga on USA näidanud, et võtab Euroopa Liitu väga tõsiselt,» ütles Schulz reporteritele.
«Mõnikord ma soovin, et Euroopa valitsuste liikmed – eriti mõnede liikmesriikide valitsuste liikmed – mõtleksid järele: miks kuulas USA pealt ELi saatkondades toimuvat.»
Schulz jätkas: «Taaskord tahan ma soovitada paljudele Euroopa valitsustele: võtke ELi sama tõsiselt nagu USA.»
Ühendriikide kompliment võib samas siiski osutuda ebamugavaks.
Nagu märkis Twitteri vahendusel mõttekoja European Centre for International Political Economy direktor Hosuk Lee-Makiyama, oleks nüüd huvitav teada, milliseid ELi valitsusi sihikule võeti – ja milliseid mitte.
Guardian juhtis tähelepanu sellele, et USA luuras mitmete ELi esinduste, aga ka Prantsuse, Kreeka ja Itaalia saatkondade järele. Mis saab siis, kui huvituti üksnes vanematest liikmesriikidest – põlates ära uued?
Mida arvata, kui NSA nuhkis Taani järele, unustades Rootsi sootuks?
Ja kuidas tunneksid end europarlamendi liikmed, kui peaks selguma, et Washington pidas vajalikuks läkitada lutikad Euroopa Nõukokku, kuid ei vaevunud raiskama aega Euroopa Parlamendi peale?
Copyright The Financial Times Limited 2013