Praxise uuring: põlevikivitööstuses makstakse aastas töötasudena 75 miljonit

VGK Ojamaa põlevkivi kaevandus.

FOTO: Liis Treimann

Põlevkivitööstus on läbi aegade olnud oluline tööandja piirkonnas ja mõju kogu piirkonna tööturu arengule võib lugeda positiivseks, sest valdkonnas saab tööd väga tähelepanuväärne hulk kohalikke elanikke, märgib Praxis põlevkivi kaevanduste ja tööstuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsis.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tellimusel valminud uuringus tõdeb Praxis, et samal ajal võib mõnes piirkonnas (näiteks Kiviõli) olla põlevkivitööstus ainuke tähtsam tööandja ja sellega kaasneb piirkonnale suur sotsiaal-majanduslik risk.

Praxis märgib, et tööhõive kaudu loob põlevkivitööstus kõige suuremat tulu. Igal aastal makstakse töötasuna välja ligikaudu 75 miljonit eurot, millest saavad tulumaksu näol oma osa ka riik ja piirkonna kohalikud omavalitsused- viimaste eelarvesse laekub hinnanguliselt 10 miljonit eurot.  Lisaks saavad põlevkiviettevõtted piirkonna ettevõtetelt kaupu ja teenuseid hinnanguliselt 300-330 miljoni euro eest aastas. «See tähendab tarneahelaga seotud ettevõtetes lisatöökohti, mille arv võib mõne eksperdi hinnangul olla umbes sama suur kui sektori enda hõivatute arv.

Praxis märgib, et uuringu raames kogutud ettevõtteandmetele tuginedes võib kinnitada, et põlevkivitööstuses on brutopalk kõrgem kui maakonna keskmine. Näiteks mäetööstuses, peamiselt kaevandamisel on suur osakaal lihttööde tegijatel ja masinaoperaatoritel (kokku 40 protsenti ) ning oskustöölistel (36 protsenti), kelle brutopalk on vahemikus 700–1200 eurot. Põlevkivi töötlemisega seotud tegevusaladel on liht- ja oskustööliste palgavahemik 800–1100 eurot. Keskastme spetsialistide palk on üle 1000 euro ning juhtidel ja tippspetsialistidel jääb see vahemiku 1500–2000 eurot.

Tagasi üles