Suured lihatööstused püüdlevad välisturule

Maag Lihatööstuse tootmine Kirimäel. Pildil ripuvad keedusingid vorstitsehhis.

FOTO: Raigo Pajula

Eesti suurima, Rakvere Lihakombinaadi äridirektori Margus Venelaine hinnangul on väikesi lihatööstusi Eestis liiga palju ja nende arv võib lähiajal väheneda. Samas võib uusi tööstusi ka juurde tulla, sest paljud talunikud on hakanud ise vorsti-sinki tegema ja müüma. Suuremate tootjate puhul ta mingeid konsolideerumisi ette ei näinud.

FOTO: : TNS Emor, statistikaamet

«Lihaturg on suhteliselt stabiilne, mitte nagu IT-turg, mis võib juba homme kaks korda suurem olla. Mingid nihked toimuvad, aga suuri muudatusi pole ette näha, sest liha süüakse ikka enam-vähem sama palju,» lausus Venelaine.

Rakvere Lihakombinaat teeb suure Soome kontserni liikmena Skandinaavia lihatööstustele alltöövõttu ja valmistab tooteid Horeca ehk n-ö kodust väljas söömise sektorile. Rakvere kaubamärgi all sinna midagi ei lähe, küll aga toodab Eesti ettevõte emafirma HK kaubamärgi all viinereid ja pihve.

Venelaine ütles, et siinsetel lihatööstustel on oma kaubamärgiga kuhugi Kesk-Euroopasse minna peaaegu võimatu, sest see nõuaks tohutuid investeeringuid ning edu poleks ikkagi tagatud. Lihaturg on kõikjal kohalik ja rahvusvahelisi kaubamärke näeb tema sõnul väga harva.

Vaid kaubakettide omatooted on sageli välismaist päritolu. Läti ja Leedu liha saabub siia Maxima keti kaudu. Samas kannavad Rakvere lihatooted Lätis tütarfirma järgi nime Rīgas Miesnieks ja Leedus Klaipėdos Maistas.

Ainult Venemaal saab müüa lihatooteid Eesti firma sildi all, sest meie kuvand on seal Venelaine sõnul endiselt tugev. Samas eelistatakse sealgi kohalikku kaupa.

Rakvere Lihakombinaat tahab Eestis oma turuosa hoida ja teistes Balti riikides kasvatada, eriti käib see Leedu kohta.

«Ega see kerge ole, sest Leedu turg on suhteliselt protektsionistlik ja kõvasti reguleeritud. Aga olles väljas tugev, saame pakkuda paremat hinda ka kodutarbijale,» sõnas Venelaine.

Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp ütles Soome Pouttu lihatööstuse ostu kommenteerides, et ajakirjanduslikud spekulatsioonid sellest, et Maag toob tootmise Soomest Eestisse ja viib siis vorstid sinna tagasi, ei vasta tõele.

«Võin kinnitada, et meie plaanid Soome lihatööstusega on pikaajalised. Kuna enne meid seal viis aastat omanikeks olnud investeerimispankurid olid teinud õigeid otsuseid, siis pole meil vaja esialgu midagi muuta,» rääkis ta.

Pouttu näol on tegemist Soome ühe vanema kaubamärgi ja pika ajalooga ettevõttega. Maagi juht loodab saada sealt kasulikku oskusteavet, mida Eestiski rakendada. Vähetähtis pole seegi, et ettevõtte klientideks on sellised suured Soome jaemüügiketid nagu Kesko, S Group ja Lidl.

«Tunnistagem, ega Eestist oma kaubamärgiga Soome turule minna kuigi kerge pole. Pouttu on meie jaoks just paraja suurusega ettevõte. Suuremat poleks me osta jõudnud ja oluliselt väiksemat poleks tahtnud. Pouttu käive on Maagi lihatööstuse omast ligi neli korda suurem,» selgitas Lepp.

«Kuna meie eesmärk on areneda, siis leidsime, et see ost pakub meile selleks häid võimalusi. Eestis on ju lihatööstused suures osas konsolideerimata ja areneda on võimalik vaid kedagi ära ostes. Praegu siin ühtki lihatööstust minu teada müügis pole,» lisas ta.

Oma ajaloos suurima investeeringu loodab Maag Grupp tasa teenida kuue aastaga. Kahe lihatööstuse koostöö võimaldab paremini kasutada mõlema tootmisvõimsusi ja päris kindlasti rikastab Eesti tarbijate lihatoodete valikut.

Atria tegevjuht Olle Horm ütles, et praegu on raskem aeg neil, kel oma seakasvatus ehk siis Atrial ja Rakverel. Nimelt saab Euroopa turult vahepealse ületootmise tõttu liha odavamalt kätte.

Üheks põhjuseks peetakse seda, et Venemaa vähendas eelmise aasta lõpul oluliselt liha importi, mistõttu need kogused, mis pidid sinna minema, jäid Euroopa turule. Samas lihatoodete tarbimine ei kasva – koguseliselt see pisut väheneb, rahaliselt esialgu veel kasvab eelmise aastaga võrreldes.

Kuna liha hind sõltub vilja hinnast, siis on see järgmise viljakoristuseni paigas. Palju sõltub Hormi sõnul sellest, kuidas grillihooaeg käima läheb. Selleks on kõik tööstused hoolega valmistunud ja kõigil on uued tooted juba müügil.

Kinnitamata andmetel on Rakvere Lihakombinaadi turuosa Eestis stabiilselt 30 protsenti, Atrial on see ligi 11 protsenti, Talleggil 10 protsenti ja Maagil pisut alla 10 protsendi.

Lihatööstuse ettevõtted

•    2012. aasta lõpus oli Eestis 97 lihakäitlemisettevõtet, kolmandik neist väiketapamajad, kus lihalõikust ja lihatoodete valmistamist ei toimu. Lihatoodete valmistamisega tegeles 2012. aasta lõpus pisut üle 50 ettevõtte.

•    2012. aastal ostsid Eesti tapamajad kokku 6700 tonni veiseliha, 31 100 tonni sealiha ja 86 tonni lambaliha.

Allikas: TNS Emor, statistikaamet

Tagasi üles