Praxis: põlevkivitööstuse laiendamisel tuleb arvestada kohaliku arenguga

Eesti Energia põlevkivikaevandus.

FOTO: Raigo Pajula

Põlevkivitööstust puudutavate otsuste puhul tuleb pöörata senisest rohkem tähelepanu sotsiaalmajanduslikele aspektidele, tõdes Praxise majanduspoliitika programmi juht Katrin Pihor, kelle juhtimisel valmis analüüs, mis annab hinnangu põlevkivi kaevanduste ja tööstuse sotsiaalmajanduslikule mõjule perioodil 2015-2030.

«Keskkonnanõuete karmistamine, maksude tõstmine, põlevkivi kaevandamismahtude piiramine on otsused, millel võivad olla tõsised tagajärjed Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule. Seetõttu tasub iga sellise otsuse juures kaaluda, kas saadav tulu kaalub üles kaasneva kahju ning vajadusel olla valmis korvama piirkonna elanikele tekkivad kahjud,» selgitas Pihor.

Analüüsi autorite hinnangul tuleks põlevkivitööstuse laiendamisel arvestada kohaliku arengu võimalustega  ning anda enam initsiatiivi ja otsustusõigust kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil kaevandus või tööstus paiknevad – nii saavad kohaliku inimesed ise otsustada, kuidas oma kodukohas leida parim kompromiss tööstuse ja elukeskkonna arendamise vahel.     

Uuringu raames kaardistati põlevkivitööstuse otsesed ja kaudsed mõjud ning koostati hetkeolukorra kirjeldus olulisemate sotsiaalmajanduslike näitajate lõikes. Töö käigus uuriti ka kohalike elanike hinnanguid põlevkivitööstuse rollile piirkonnas.

Uuringu tellis Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja selle läbiviimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus. Uuringut esitletakse homme Toilas Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu üldkogul .

Tagasi üles