Läti peaminister palus paanikakülvajail vaikida
5. juuni 2009, 09:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti peaminister Valdis Dombrosvkis ütles eile parlamendis peetud kõnes, et Läti latti ei devalveerita.
«Põhiseaduse järgi on igal inimesel õigus vabalt väljendada oma arvamust,» vahendas LETA Dombrovskise sõnu. «Aga ma kutsun kõiki üles seda tegema vastutustundlikult, eelkõige neid, kes spekuleerivad lati kiire devalveerimise üle. Sellised avaldused kahjustavad Läti majandust ja võivad mõjutada Läti plaane eurole üleminekul.»
«Need, kes arvavad, et devalveerimine on imerohi, teadku, et devalveerimine põhjustab Läti majandusele ja elanike heaolule suuremat kahju kui kavandatavad eelarvekärped.»
Läti seim luges eile esimest korda negatiivset lisaeelarvet, mille parlament loodab vastu võtta järgmisel reedel.
Dombrovskis kohtub täna kell 13.00 IMFi delegatsiooniga. Pärast kohtumist peaks IMF lõpuks hakkama rääkima ja tegema avalduse järgmise laenumakse üleandmise kohta lõunanaabrite valitsusele. Ilmselt on paljuski kahtlused, et IMF ei anna uut laenuosa üle põhjuseks, miks rahvusvaheline meedia spekuleerib järjest valjuhäälsemalt lati devalveerimise üle. IMFi kõhkluste põhjuseks on omakorda tõsiasi, et Läti valitsus ei suuda ka juunis jõustuvate eelarvekärbete järel hoida eelarvedefitsiiti lubatud raamides. Värske prognoosi järel peaks ka uute eelarvekärbete järel Läti eelarvedefitsiit olema sel aastal umbes 9 protsenti.
Rahvusvaheline meedia kirjutab juba mitmendat päeva kohati ka kindlas kõneviisis, et Läti latt devalveeritakse. Ka Läti enda poliitikud ja majandusteadlased on kutsunud üles arutelule devalveerimise üle. Nii keskpank kui ka valitsusjuht on aga kinnitanud, et latt püsib eurole üleminekuni aastail 2012 või 2013.
Eesti keskpanga asepresident Märten Ross ütles samuti E24-le antud lühikommentaaris, et lati devalveerimiseks pole põhjust.
«Viimasel paaril päeval on Läti majanduse väljavaadete kohta esitanud uusi spekulatsioone nii turuanalüütikud kui ka mõned vanema põlvkonna majandusmehed,» ütles Ross. «Need sensatsioonimaigulised uudised on rahvusvahelises meedias hakanud iseennast taastootma ning pannud ilmselt tegutsema ka rahaturgude spekulandid.»
«Tegelikult ei ole Läti majanduses viimastel nädalatel midagi ootamatut juhtunud,» kommenteeris Ross.
Ross viitas, et kõige haavatavamad kohad Läti majanduses on paranenud. Nii näiteks alaneb inflatsioon, aeglustub palgakasv ja Läti jooksevkonto on tegelikult ülejäägis.
«Läti majandus on seega väga oluliselt kohanenud. Nii on Lätil olemas võimalused majanduse kohandumistsükli läbimiseks. Meie hinnangul ei ole põhjust Läti rahapoliitilise raamistiku muutmiseks,» kinnitas Ross.