Maksuamet võttis käibemaksukohustuslaseks soovijad luubi alla

Eestis peetakse ettevõtlusega alustamist hõlpsaks.

FOTO: SCANPIX

Maksu- ja tolliamet (MTA) asus põhjalikumalt kontrollima ka puhta taustaga käibemaksukohustuslasteks soovijaid, sest on avastanud, et petturid kasutavad pahaaimamatuid inimesi ära riigilt raha välja petmiseks. 

Nimelt kasutavad petturid puhta taustaga inimesi, et saada lihtsustatud korras käibemaksukohustuslase numbrit. Kui number olemas, siis toimub kärmelt juhatuse liikmete vahetus nende vastu, kel endil oleks eelmise firmade kehva maksukäitumise tõttu kohustuslase numbri saamine olnud raskendatud. Siis kasutatakse ettevõtet ära lühiajalise pettuse läbi viimiseks - firma nimel väljastatakse arveid koos käibemaksuga ja tehingupartner küsib käibemaksu riigilt tagasi. Pettuse läbi viimiseks loodud firma aga jätab käibemaksu tasumata.

Kui maksuhaldur alustab menetlusega, siis äriühingu esindaja seletusi andma ei ilmu, äriühing kustutatakse edasise pettuse tõkestamiseks käibemaksukohustuslaste registrist. Petturid asutavad aga uue äriühingu ja protsess kordub. 

Seetõttu suurendaski MTA juunis kontrollide arvu ka registrisse saamisel ja pöörame suuremat tähelepanu isikutele, kes ei ole varem ettevõtlusega tegelenud ja soovivad esmakordselt oma ettevõtet käibemaksukohustuslaseks registreerida, selgitasameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaar.

Näiteks mullu registreeriti käibemaksukohustuslaseks 10 415 isikut ja kustutati 7877 isikut. Neist  ligi pooled kustutati ettevõtluse puudumise tõttu. Jõesaare sõnul on registrist kustutatute suure arvu üks võimalikke põhjuseid just käibemaksupettuste läbiviimine.

On juhtunud, et kui MTA tunneb registreerida soovija poole täiendavate küsimustega ettevõtluse kohta või küsib täiendavaid tõendeid, näiteks firma äriplaani ja finantsprognoosi, loobuvad puhta taustaga inimesed registreerimise taotlusest.

«Oluline on silmas pidada, et käibemaksukohustuslase avalduse esitamisel kinnitab esindusõiguslik isik oma allkirjaga ettevõtlusega tegelemise või alustamise. Seega, kui samal ajal alustatakse ettevõtte müügiprotsessiga, on tegemist avaldusel valeandmete esitamisega, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 1200 eurot. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot,» ütles Jõesaar.

Tudeng langes lõksu

Petturid kasutavad eriti hõlpsalt ära noori kogenematuid. Näiteks pöördus MTA poole üks ema, kelle tudengist poja meelitas võrku uus kolleeg. «Töökaaslane pakkus ostmiseks poja nimele liisinglepingu alusel mobiiltelefone, kokkuleppega, et edaspidi ostab telefonid tema käest üks firma, kes tasub liisingukohustused ja lisaks saab poeg vaevatasuks 200 eurot,» rääkis Jõesaar.

Esimese sissemakse telefonide eest tegi töökaaslane ja telefonid jäid samuti töökaaslase kätte, järgnevate maksete jaoks aga raha ei antud, paluti oodata ja venitati igati aega. Kui nooruk lõpuks töökaaslase poole liisingu maksete saamiseks pöördus, ütles töökaaslane, et momendil tal selleks raha ei ole, aga ta võib pakkuda mehele tööd juhatuse liikmena üheks kuuks tema tuttava äriühingus, mille eest ta saab tasuks ühe kuupalga, et maksta liisingumakseid. 

Noormees nõustus ja saigi nimetatud äriühingu juhatuse liikmeks. Enne notari juurde minekut selgitati talle põhjalikult, mida seal rääkima peab. Pärast lepingu allkirjastamist jäid kõik allakirjutatud dokumendid töökaaslase tuttava kätte. Mingeid dokumente firma kohta, firma avatud arveldusarvete kohta ega raamatupidamise kohta poeg näinud ei ole, samuti pole ta saanud sellest eest raha.

«Tehingute tulemusena tuleb pojal tasuda liisingmakseid telefonide eest, mida ta pole näinud, samuti tuleb järjest anda seletusi erinevatele asutustele äriühingu kohta, mille juhatuse liikmeks ta pandi. Tehingu tagajärg on see, et isiku reputatsioon erinevate asutuste ees on rikutud ja võõrad võlad vajavad tasumist. Tulevikus on tal keeruline ise tegeleda ettevõtlusega, saada pankadest laenu jne,» nentis Jõesaar.

Ta hoiatas, et valmisfirma ostmisel saab kaasa ka firma ajaloo, mis võib hiljem probleeme tekitada. «Kui olete otsustanud alustada ettevõtlusega, siis asutage oma äriühing, ärge ostke firmat kellegi käest,» soovitas ta.

Tagasi üles
Back