Elektri kosmilises hinnas on süüdi Läti ja Leedu

Baltimaades elekter börsi kallim.

FOTO: Pm

Aasta algusest on börsipaketi valinud tarbija siiski võitnud.

Eile börsil kuni 200 euroni kerkinud elektri MWh hinnal on mitu põhjust – peamised süüdlased on meie lõunanaabrid, kelle tõttu tekkis turul defitsiit; samuti ei ole nad erinevalt meist kõiki oma energiatootjaid börsile toonud. Oma osa andis aga ka Narva jaamade hooldusremont.

Kui aasta alguses maksis elektri MWh börsil 30–40 eurot, siis eilne hind oli hirmutav: keskmine hind oli 103,85 eurot ning kella 8–14 maksis elekter koguni veidi üle 200 euro. Täna on hind madalam, 64,62 eurot.

Majandusministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda ütles, et elektri kõrge hinna põhjustab Balti riikide elektritootjate erinev käitumine – kui Eesti pakub oma võimsuseid elektribörsi Nord Pool Spot kaudu turule, siis Läti ja Leedu suured elektritootjad seda ei tee.

Elektribörsil ei ole kajastatud Läti hüdrojaamade ega ka praegustest ebanormaalsetest turuhindadest oluliselt madalama omahinnaga Leedu gaasil töötavad elektrijaamad.

«Kindlasti ei ole see aktsepteeritav ning sellekohaseid märkusi on Läti ja Leedu suunal juba tehtud,» sõnas Ruuda ja lisas, et kõigi märkide järgi hinnasurve varsti väheneb.

Nõunik märkis, et ministeeriumil on koos konkurentsiametiga kavas hinnata Balti elektriturgude monopoolses olukorras olevate elektrituruosaliste käitumist, vajadusel konsulteerida Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadiga ning leida võimalus regulatiivse keskkonna loomiseks, millega välistatakse Eesti elektritarbijatele elektri kõrge hinna tekitamine lõunanaabrite elektridefitsiidi tõttu.

Elektri kõrge hinna üheks põhjuseks on ka Narva elektrijaamade hooldusremont. Kuna suvel on elektrienergia nõudlus väiksem, ajastatakse hooldused tavaliselt sellele perioodile, mistõttu on praegu ka paar Narva elektrijaamade tootmisplokki remondis, teatas Eesti Energia vastuseks küsimusele, miks elektri hind rekordeid teeb.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles elektri ülikõrget börsihinda kommenteerides, et hooldusi on tarvis teha igas elektrijaamas ja neid plaanitakse pikalt ette.

«Anname endast kõik, et võimalikult palju oma tootmisvõimsusi kasutusele võtta, ning uurime ka võimalusi, kuidas mõni edasilükkamist kannatav töö ümber ajastada,» kinnitas ta.

Siiski märkis Vennik, et elektri hind hulgiturul on muutlik ja jääb selliseks ka edaspidi, sest tarbijate nõudlus ja tootjate pakkumised on pidevas muutumises.

«See on normaalne turu toimimine. Kui aasta alguses võis jääda mulje, et börsihinda mõjutab ainult õhutemperatuur ja hüdroreservuaaride täitumus, siis praegu näeme, et päris nõnda see siiski ei ole,» tõdes pressiesindaja.

Portaali energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke ütles, et tänavu jaanuarist maini on olnud börsihinnaga paketid tarbijatele keskmiselt odavamad kui fikseeritud hinnaga paketid; mais oli vahe koguni 18 protsenti. «Juuni ootamatult kõrge börsihind ei tohiks eelneva viie kuu säästu ära süüa,» avaldas ta lootust.

Elektrimaakleri Nordic Power Management juhatuse esimees Tiit Nigul ütles, et 200 euroni kerkinud elektri börsihinna põhjustas defitsiit Lätis ja Leedus.

«Kindlasti ei jää hind sellisele tasemele, Soomest tuleb hetkel meile täisvõimsusega,» märkis Nigul ja prognoosis, et kui EstLink 2 valmib, siis selliseid anomaaliaid enam ei tule.

Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul ei saa kindlasti öelda, et hind 200 eurot/MWh tähendaks, et turg ei tööta.

«Vastupidi, turul on nii kõrgeid kui madalaid hindu. Kuid viimastest loomulikult ei räägita. Kirjutatakse «hinnarekorditest», kuigi tunnipõhine hinnarekord on Eestis ammu sündinud. 2010. aasta 24. augusti viiel tunnil oli elektrihinna maksimaalne hind 2000 eurot megavatt-tunni eest,» kirjutas ta oma blogis.

Puudujääk

•    Baltikumis on tootmisvõimsust kokku 9,2 GW. Eilse seisuga oli Baltikumis tööst väljas 3450 MW tootmisvõimsusi, sellest Eesti Energial 720 MW.

•    Suurimatest Baltikumi elektritootjatest ei töötanud Lietuvos energija CCGT-9 (445 MW), Latvenergo CHP-2 Block-1 (443 MW), Vilniaus energija (360 MW), Lietuvos energija Lithuanian PP G-5 (300 MW) ning Eesti Energia EEJ-8 (194 MW).

Allikas: Elering, Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2013; PM

Tagasi üles
Back