Saar: kas ametiühingud saavad esindada kõiki töötajaid?

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ametiühingute meeleavaldus Toompeal riigikogu ees.
Ametiühingute meeleavaldus Toompeal riigikogu ees. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste ja suurte ettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted. «Tekib küsimus, kas nii väike seltskond saab esindada kõigi töötajate huve,» küsib sotsioloog Andrus Saar.


Sotsioloog Andrus Saar ütles Kuku Raadio «Ärataja» programmile, et erinevad kibestumised võivad pöörduda suunda, kus töörahu läbirääkimised võivad muutuda sügavalt poliitiliseks ja äraarvamatuteks.

Ametiühingutesse kuuluvad Eestis eelkõige keskmiste ja suurettevõtete töötajad, enamik Eesti ettevõtetest on aga väike- või mikroettevõtted.

Saare sõnul on ametiühingute liikmeid vähe, kuid teisest küljest pole olemas ühtki teist ühendust, mis koondaks nii palju töötajaid.

«Tekib küsimus, kas nii väike seltskond saab esindada kõigi töötajate huve,» küsis Saar. «Päevselge on, et teatud küsimustes nad võivad endale selle mandaadi võtta, näiteks tööseaduse asjus. Häda pole selles, et ametiühing võtab endale teatud rolli teiste eest kõnelda, suurem häda on see, et puudub organisatsioon, kellega valitsus ja ametiühingud saaksid kõnelda,» lisas Saar.

«Praegusel ajahetkel igasugused väljaastumised ja miitingud näitavad ära, kuivõrd plahvatusohtlik on see mäng. Pall ei ole ainult ametiühingute, vaid ka väga suuresti poliitikute käes,» hoiatas Saar.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles