Euroala rahandusministrid omistasid eile oma 500 miljardi eurosele päästefondile volitused raskustes pankadesse raha valada – siiski alles pärast seda, kui esimese süsti on teinud valitsused ise.
ESM sai õiguse pankadesse raha süstida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liidrid kiitsid Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) uusi võimeid pankasid «otse rekapitaliseerida» kui võtmelise tähtsusega saavutust, mis aitab euroala liikmesriikidel vältida Iirimaa, Hispaania ja Küprose saatust, mille valitsused sattusid isolatsiooni ohtu rahvusvahelistel finantsturgudel – olles võimetud omal jõul oma panku päästma.
«See instrument aitab tagada euroala stabiilsust ja välistada nakkuse levikut finantssektorist,» ütles Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem.
ESMi tegevjuht Klaus Regling väljendas lootust, et uued volitused rakenduvad ja on käepärast juba 2014. aasta teises pooles – pärast seda, kui Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus (EBA) on teostanud terve rea pangavarade kontrolle ja stressiteste, jõudmaks selgusele eurotsooni pankade tervislikus seisukorras.
Kokkuleppes sisaldub mitmeid tingimusi, mis ilmselt vähendavad meetme atraktiivsust potentsiaalsetele «klientidele». Nimelt on rühm kreeditorriike Saksamaa juhtimisel saavutanud tingimuse lisamise lepingu teksti, et ESMile lisaks peavad pankade rekapitaliseerimise koormat kandma ka riikide valitsused.
Lisaks sellele pole garanteeritud, et uued võimalused rakenduksid tagasiulatuvalt ka sellistele riikidele nagu Iirimaa ja Hispaania, mis said abi enne ESMi värskeid volitusi.
Dijsselbloem selgitas, et kõiki «tagasiulatuvaid» aspekte vaadeldakse «ükshaaval ja eraldi».
Kõige tõenäolisemaks ESMi otsesüsti kandidaadiks peetakse Iirimaad, mis kulutas oma pankade päästmisele üle 60 miljardi maksumaksjate euro – uue võimaluse avanedes võiks Iirimaa nihutada ESMi kontole miljardite eurode ulatuses riigivõlga.
Iiri rahandusminister Michael Noonan piirdus Eurogrupi koosoleku künnisel mõistukõnega.
«Me oleme alati väitnud, et Iirimaa on erandlik juhtum,» ütles Noonan. «Ühegi teise euroala kolleegi suhtes me midagi sellist ei väida.»
Endiste reeglite järgi võis ESM laenata raha üksnes riikide valitsustele. Nood võisid siis võtta selle raha ja asuda oma panku päästma – kergitades seda tehes aga riigivõla taset. Seetõttu tekkinuks ELi liidrite sõnutsi «nõiaring» – pangakrahhid võinuks rikkuda ära ontlikud riigirahandused.
Uue süsteemi puhul võib osa sellest koormast ESMi õlgadele veeretada.
Pankade puhul, mille esmase omakapitali määr jääb allapoole miinimumnõuet (4,5 protsenti) tuleb valitsustel abi taotledes esmalt valada sisse piisav kogus kapitali, et tõsta antud protsent nõutavale tasemele. Alles pärast seda võib sekkuda ESM.
Pankade puhul, mille puhul esmase omakapitali tase on paigas, tuleb valitsustel süstida sisse 20 protsenti rekapitaliseerimise rahast. Kui ESMi süsteem on kestnud kaks aastat, langeb valitsuse kaasinvesteering 10 protsendi peale. Siiski võidakse neid reegleid «erandjuhtudel» mitte rakendada.
500 miljardi eurose ESMi pangasüstidele seati 60 miljardi euro lagi. Küll aga on ESMi juhatusel voli seda lage ülespoole upitada.
Copyright The Financial Times Limited 2013