Ansip: elatustaseme andmetes peab arvestama valitsussektori võlaga

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip
Andrus Ansip Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on Eurostati eile avaldatud analüüsist selgunud Eesti madal koht eratarbimise kohta ostujõu pariteedi alusel seotud Eesti valitsussektori väikese võlakoormusega.

Ansip ütles Postimehele, et teatavasti on Eestis valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu kõige väiksem ja kui võlakoormus oleks suurem, kajastuks see kindlasti ka Eesti tarbimismahtudes.

«Vastab tõele, et eestlased kulutavad oma teenistusest protsentuaalselt tarbimisele vähem kui lõunanaabrid, kuna eestlastel on kombeks säästa,» rääkis Ansip.

Ta märkis, et Eestis valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu kõige pisem, 10 protsenti.

«Näiteks Lätil ja Leedul on valitsussektori võlakoormus mõlemal 40,7 protsenti, millegipärast on see neil kümnendiku täpsusega täpselt sama. Lätil on valitsussektori võlakoormus tõusnud 2008. aasta 15 protsendilt SKTst 2012. aastaks 40,7 protsendile, Leedul 2007. aasta üheksalt protsendilt 40,7 protsendile,» sõnas ta.

Peaministri sõnul on Lätis ja Leedus küllalt suur osa valitsussektori võlakoormuse kiirest kasvust läinud siseriiklikku tarbimisse. «Kui Eestile oleks lisandunud 30 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) valitsussektori võlakoormuse kasvu nende aastate jooksul, küllap see oleks peegeldunud ka meie tarbimismahtudes,» märkis ta.

Leedu Eestist suuremat SKTd elaniku kohta võib Ansipi sõnul seletada sellega, et Eurostat viis Eesti rahvaarvu muutuse oma andmebaasi sisse alles kolmapäeval.

«Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Eestis põhines veel vanadel andmetel, aga näiteks Läti ja Leedu puhul kajastus juba uus elanike arv. Kui teha uued arvutused juba täna sisse viidud elanike arvuga, siis muidugi selgub, et sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on Balti riikidest kõige suurem Eestis, teisel kohal on Leedu ja kolmandal kohal Läti. Kui Eurostat järgmisel aastal samad andmed avaldab, küllap saab pingerida selline olema,» sõnas Ansip.

Ta lisas, et praeguste numbrite põhjal tuleb rõõmustada leedulaste edu üle.

Eurostati eile avaldatud andmetest selgub, et riigi elanike majanduslikku olukorda peegeldav tegelik eratarbimine ostujõu pariteedi alusel, oli Eestis Balti riikidest kõige madalam.

Kui tihti kasutatakse riigi rikkuse mõõdikuna sisemajanduse kogutoodangut elaniku kohta, siis see ei ole ainus võimalus. Teine ning Eurostati hinnangul riigi elanikkonna olukorra parem peegeldaja on tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel. Selle näitaja alusel on ELi riigid homogeensemad, kuid siiski on ka siin märkimisväärsed vahed.

2012. aastal oli see näitaja Eestis Eurostati andmetel Euroopa keskmisest 59 protsenti, Lätil Leedul 61 protsenti ning kõige parem oli olukord Leedus, kus näitaja oli 74 protsenti ELi keskmisest.

Kõrgeim näitaja on Luksemburgil 141 protsenti ELi keskmisest. Järgnevad Saksamaa 121 ja Suurbritannia 120 protsendiga.

Kõige madalam oli tegelik eratarbimine ostujõupariteedi alusel Rumeenias- 48 protsenti ELi keskmisest.

Arvestades SKTd elaniku kohta, siis siin oli Eesti olukord veidi parem: 68 protsenti ELi keskmisest. Leedu oli taas 70-protsendiga meist veidi eespool ning Läti SKT elaniku kohta oli 62 protsenti ELi keskmisest.  Aasta varem oli Eesti SKT inimese kohta 67 protsenti ELi keskmisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles