Ernst & Young: euroala on vajunud ebamugavustsooni
20. juuni 2013, 14:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Ernst & Youngi poolt avalikustatud suvise eurotsooni majandusprognoosi (Eurozone Forecast) kohaselt pidurdavad euroala majanduskasvu jätkuvalt kõrge töötuse määr ja suur võlakoorem. Eestile prognoositakse kiireimat, 2,8 protsendi suurust majanduskasvu, mida varjutab samas euroala suurim, 3,2 protsendiline inflatsioonimäär.
Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultandi Märt-Martin Arengu sõnul on euroala vajunud nn ebamugavustsooni ja sellest kiiret paranemist ei tasu loota. «Värske raport prognoosib majanduskasvu vaid 7 eurotsooni riigile ning euroala majandus tervikuna kahaneb 2013. aastal 0,6 protsenti,» rääkis Märt-Martin Arengu. «Peamiseks kasvu takistavaks teguriks on kõrge töötuse määr, mis küündib rekordtasemeni 2014. aastal. Eeldatakse, et järgmisel aastal on euroalas kokku ca 20,5 miljonit töötut ehk 12,7 protsenti tööealisest elanikkonnast.»
«Töötuse määr on tõusnud rohkem kui oodati, mis peegeldab ühest küljest nõrka väliskeskkonna mõju, kuid ühtlasi ka seda, et kokkuhoiumeetmete ulatuslik kasutamine on lisaks positiivsele toonud kaasa ka olulist negatiivset mõju,» selgitas Märt-Martin Arengu. «Eriti rängalt on mõjutanud töötus just noori, mis pikemas perspektiivis mõjub negatiivselt nii sissetulekutele, tarbijate käitumisele kui ka sisenõudlusele.»
Euroalas on töötuse määr hetkel madalaim Austrias ehk 5,1 protsenti (2014. aastal 5,0 protsenti) ja kõrgeim Kreekas 28,3 protsenti (2014. aastal 29,1 protsenti). Töökohtade loomise poolest on maailmamajanduses positiivselt paistnud silma USA. Seevastu tekitab muret Hiina, mille majanduse kasv on hakanud oluliselt aeglustuma ning kus tööjõukulud pidevalt kasvavad.
«Ei ole üllatav, et euroala kõrge töötuse määr ja ajaloolisest keskmisest madalam majandusekasv on pannud Euroopa poliitika kujundajaid kurssi muutma ning üha rohkem käiakse kasinusmeetmete kõrval välja ka toetusmeetmeid,» sõnas Märt Martin Arengu. «Tänaseks on ka Euroopa Keskpank arvamusel, et fiskaalpoliitikat tuleb lõdvemaks lasta kogu euroala ulatuses, kuna vajadus suuremate kulukärbete järgi võib otseselt kahjustada lähiaastate majanduskasvu. Toetusmeetmete toel prognoositakse aastaks 2014 Eurotsooni kasvuks juba 0,9 protsenti.»
Eesti majanduskasvu prognoosi korrigeeriti kevadega võrreldes 0,2 protsendi võrra madalamaks, kuid täna lubatud 2,8 protsendiga on Eesti endiselt euroala pailapse staatuses.
«Võrreldes enamike riikidega on meil siiski suhteliselt tugev potentsiaal tulevaseks majanduskasvuks, samas kui suur osa euroalast paigal seisab,» sõnas Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi. «Samas on Eesti inflatsioonimäär suhteliselt kõrge ning 2013. aastaks ennustatakse meile inflatsioonimääraks 3,2 protsenti, mis on euroala kõrgeim.»
«Kuigi Eestis on töötus hakanud vähenema ja langeb 2014. aastaks 8,4 protsendini, siis on see omakorda kaasa toonud struktuurse tööjõupuuduse,» selgitas Ivar Kiigemägi.
«Kõiki tänaseid tendentse arvesse võttes võib öelda, et olukord on veidi murettekitav. Stabiilne majanduskasv toob lähiaastatel kindlasti kaasa mõningase nominaalpalga kasvu, kuid reaalpalka see ilmselt ei tõsta ja kui lähitulevikus tootlikkus ei suurene, siis võib juhtuda, et 3-4 aasta pärast leiame Eesti majanduskasvu tabelist hoopis tagapool.»
«Kadunud dekaad väljendub küll eurotsooni majanduse kiratsemises, kuid see on toonud esile vajalikud struktuursed reformid, mida muidu ilmselt poleks ette võetud. Tundub, et Euroopa poliitikud on järjest enam seisukohal, et kokkuhoiupoliitikat tuleb toetada pikaajaliste struktuursete reformidega, tagamaks euroala majanduse püsimise maailma tasandil konkurentsis. Loodan, et nad on selles oma ülesannete kõrgusel,» lisas Ivar Kiigemägi.