86 protsenti tarbijatest on ostnud kaupu või teenuseid e-kanalite kaudu

Sülearvuti.

FOTO: SCANPIX

Täna avalikustatud riigikantselei ja majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringu «E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused» järgi on 86 protsenti Eesti tarbijatest ostnud kaupu või teenuseid e-kanalite abil.

Uuringu tulemusena selgus, et inimesed ei teadvusta endale sageli, et tegutsevad e-kaubanduse tarbijatena. E-ostlemisena tunnetatakse pigema asjade ostmist, mitte teenuste tarbimist.

Kõige enam ostetakse e-kanalite kaudu teenuseid, kuna neid on lihtne e-kanalite kaudu osta. Rõivaid ja sporditarbeid ostetakse peaaegu võrdselt nii Eestist kui välismaalt, samuti majutusteenuseid, filme ja muusikat. Ainsate kaubagruppidena on välismaalt ostmine suurem arvutitarkvara ja mängude osas. Linnaelanikud eelistavad transporditeenuseid, pileteid, telekommunikatsiooniteenuseid. Maaelanikud eelistavad lisaks transporditeenustele veel raamatuid rõivaid, sporditarbeid ning majutusteenuseid läbi e-kanalite osta.

Suurima osakaaluga on esindatud tarbijad, kes kulutavad aastas e-kaubandusest ostmisele 51-100 eurot (19 protsenti).  Kõrgemad vahemikud skaalal 101-1000 eurot jagunevad suhteliselt võrdselt (13-17 protsenti). Kõrgharidusega tarbijad ostavad läbi e-kanalite rohkem, mis on seletatav ka tõenäoliselt suuremate sissetulekutega võrreldes kesk- ja põhiharidusega tarbijaskonnaga. Kulutuste grupis 501-1000 eurot aastas on kõrgharidusega ostjate hulk domineeriv. Kõige enam on esindatud 2-4 liikmelised leibkonnad, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 501-2000 eurot. Kõige suuremaid ostusid teevad leibkonnad, kelle sissetulek jääb vahemikku 1001-2000 eurot kuus.

Suurimateks takistusteks tarbijatele e-kaubanduses on soov kaupa enne ostmist näha, katsuda ja  veenduda täielikult selle sobivuses. Samuti märgiti ära transpordi hinna ja tingimuste ebasobivust, e-poodide ebausaldusväärsust ja keerulist kaupade tagastamist. Probleemiks on ka kaupade ja teenuste kõrge hind ja Eestisse tarne puudumine.

Uuringust selgub, et tarbijat julgustaks e-poodidest senisest rohkem kaupu ja teenuseid ostma e-kaupmeeste usaldusväärsuse kasv. Täna ei ole tarbijal piisavalt informatsiooni usalusväärsete e-poodide osas. Pettuseohtu aitaksid vähendada ka garantii või kindlustusega makselahendused, mille puhul kaupmees ei saa kauba või teenuse eest enne raha kätte, kui tarbija on kauba või teenuse saanud. Suurem teadlikkus tarbijaõigustest nii Eesti kui välismaal aitaks kaasa hirmu vähenemisele ja võimaldaks osta e-poodidest ka neil inimestel, kes ei ole täna seda isiklikult kogenud, vaid tunnetavad kaupade tagastamise ja pretensioonide lahendamisega seonduvat keerukust läbi loetu või kuuldu.

Väga ulatusliku soodustajana näeksid tarbijad ka kaubale või teenusele lisanduvate maksude info näitamist e-poes, kuid see ei soodustaks mitte Eesti e-kaubanduse arengut, vaid tõukaks tarbijaid pigem välismaa e-poodidesse ostlema.

Uuringu tellija on riigikantselei koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Uuringut viis läbi PricewaterhouseCoopers Advisors AS. Projekti kestus oli novembrist 2012 kuni aprillini 2013.

Tagasi üles