Kolm suurt Euroopa kaitsegruppi on pöördunud valitsuste poole palvega käivitada Euroopa drooniprogramm, konkureerimaks seda sektorit valitsevate USA ja Iisraeli ettevõtetega.
Euroopa kaitsehiiud soovivad drooni ehitada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üleeuroopaline EADS, Itaalia Finmeccanica ja prantslaste Dassault esinesid oma avaldusega eile, täna alanud Pariisi lennunäituse künnisel – jättes tähendusrikkalt välja Euroopa suurima kaitsegrupi, Suurbritannia BAE Systemsi.
Prantsusmaal ja Suurbritannial on küll juba käimas ühine Dassault’ ja BAE põhine drooniprogramm, kuid see on alles lapsekingades ning võib langeda uue ja ambitsioonikama kava ohvriks, kuna Euroopa drooniturg on mitme programmi jaoks liiga kitsas ja ka rahaliselt piiratud.
Suuri sõjalisi lennuprogramme rahastavad praktiliselt alati valitsused, kuigi ettevõtted võtavad tavaliselt enda kanda olulise osa finantsriskidest.
Maikuus taganes Saksa valitsus drooniprogrammist Euro Hawk EADSi ja ameeriklaste Northrop Grummaniga, tuues põhjuseks liiga kõrgele kerkinud hinna.
Berliini teatel läinuks drooni lennukõlblikkussertifikaat maksma üle 500 miljoni euro, Saksamaa on aga eraldanud 250 miljonit eurot ega plaani seda summat ületada.
Uues olukorras jääb Saksa kaitseväe jaoks õhku küsimus kuidas vahetada välja vanemad Breguet Atlantic luurelennukid, millel on aeg pensionile minna.
Droonidega paralleelselt tegutsevad sõjalistes operatsioonides küll veel aastakümneid ka mehitatud lennukid, kuid tööstusharu insaiderite uskumust mööda on tulevik droonide päralt.
Mõned usuvad isegi, et juba praegu on ehitamisel viimane mehitatud hävitaja.
Samal ajal rõhutakse nii Euroopas kui USAs üha enam droonide kasutamisele ka tsiviilõhuruumis.
Oma ühises pressiteates kirjutavad Finmeccanica, EADS ja Dassault, et arvestavad uues programmis «juba algusest alates ohutusnõuetega liiklemiseks ja tegutsemiseks Euroopa õhuruumis».
Hetkel droonidele lennukõlblikkussertifikaate ei väljastata, samuti jäävad nad ohutuse osas maha mehitatud tsiviillennukitest.
Siiski usuvad entusiastid, et droone võiks muuhulgas kasutada näiteks naftajuhtmete ja -platvormide seires, päästeoperatsioonidel pärast loodusõnnetusi ning metsatulekahjude kustutamisel.
Copyright The Financial Times Limited 2013