Saksamaa tahab peatada Türgi liitumiskõnelused ELiga

Bundestag.

FOTO: SCANPIX

Saksamaa soovib lükata edasi käesolevaks kuuks kalendrisse kirjutatud Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga, viidates Ankara käitumisele massimeeleavalduste mahasurumisel.

Paljud ootasid läbirääkimistest pöördepunkti Türgi ja ELi konarlikes ja pikemat aega vindunud suhetes.

Berliini üleskutse kõlas samal ajal, kui Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogan väljastas oma «viimase hoiatuse» ja andis mõista, et meeleavaldajad asetavad end Istanbuli Gezi parki edasi jäädes ohtlikku olukorda.

«See pole just parim hetk Erdogani premeerimiseks,» ütles üks kõrge Saksa diplomaat.

Türgi liikmelisus on aastaid Saksa kantsleri Angela Merkeli ja teiste liikmesriikide vastuseisu taga «kinni» olnud.

Nii Ankara kui EL kinnitavad aga, et kinnikiilunud läbirääkimiste käimalöömine oleks kasulik nii euroliidule kui Türgile – aidates viimasel juurutada ELi standardeid.

26. juuniks määratud läbirääkimised tähendanuks esimese «peatüki» avamist kolme aasta jooksul ning sellele omistati suurt sümboolset tähendust. Samas on igal liikmesriigil õigus läbirääkimistele veto peale panna.

Mitme diplomaadi sõnul teeb Berliin lobitööd veenmaks teisi liikmesriike kõnelusi seiskama. Tegemist on esimese konkreetsemat laadi rahvusvahelise tagasilöögiga Ankara karmile käitumisele protestijate suhtes.

Ühe diplomaadi sõnutsi on «kujunemas konsensus» lükata läbirääkimised tagasi riiulile. Teine diplomaat lisas, et läbirääkimiste blokeerimise poole kalduvad ka Prantsusmaa, Itaalia, Rootsi ja Soome.

Mõnede ELi diplomaatide teada üritab Berliin vältida Erdogani otsest provotseerimist ning esitada viivitust «tehnilises» valguses, seades läbirääkimiste jätkumisele ametlikke tingimusi.

Saksa välisministeeriumi pressiesindaja ütles: «Meil on kahtlusi, kas [teatud] küsimusi on võimalik läbirääkimiste alguseks määratud kuupäevaks lahendada.» Ta lisas, et tehnilised küsimused ei pruugi laheneda Iiri eesistumise raames, mis lõpeb käesoleva kuuga.

Ankara on aga juba jõudnud ärrituda «ebaproportsinaalsete» reaktsioonide peale Gezi pargist vallandunud sündmustele.

«Ma ei mõista miks sakslased niimoodi käituvad... Kui tõesti nii läheb, on pärast tõesti väga raske uuesti alustada,» ütles üks Türgi ametnik. «Me ei kavatse pärast seda enam kaua nende uksele koputada... Olukord pingestub mõlemal poolel.»

Erdogan on lubanud avalikustada täna (reedel) Türgi vastu suunatud vandenõu.

Kohaliku ajahele Milliyeti teatel hoiatas Türgi tervishoiuminister, et vabatahtlikud meedikud, kes Gezi pargis tosinaid haavatuid on ravinud, võetakse uurimise alla.

Gezi pargi «asukad» valmistuvad aga politsei pealetungiks. Paljud kannavad kaitsekiivreid, et vältida tabamusi pisargaasikanistritega, mis paljudele tõsiseid peavigastusi on tekitanud.

«Tegelikult ma kardan,» ütles Ayse, kes töötab logistikasektoris. «Pisargaas teeb haiget, aga me ei lähe kusagile. Ja kui meid välja surutakse, siis me tuleme tagasi.»

Vaatamata Erdogani selgesõnalistele hoiatustele, et vanemad viiksid pargist ära oma lapsed, on seal ikkagi palju peresid – täies koosseisus.

«Me tulime uudishimust,» ütles vabrikutööline Emrah, kes sisenes parki kõrvalasetsevalt Taksimi väljakult koos oma kahe väikese lapsega. «Me oleme selle riigi kodanikud.»

Copyright The Financial Times Limited 2013

Tagasi üles
Back