Läbipaistvad palgad on kultuuri küsimus

Rahakott

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Äripäeva analüüs näitas, et suurimad Eesti ettevõtete sisesed palgaerinevused küündivad kümne-kahekümne korrani. Seega on eri inimeste tootlikkuse käärid aukartust äratavalt suured. Uurisime, kas probleemiks on keskmise töötaja madal palk või juhtide kõrge töötasu – või ongi asi lihtsalt selles, et inimeste «hind» on erinev?

Võttes aluseks poolteist kuud tagasi ilmunud Äripäeva palga TOPi, leidsime umbes paarkümmend ettevõtet, kus juhtide palgad ületavad firma keskmist töötasu enam kui kümme korda, nende seas ka kaks riigifirmat Eesti Raudtee ja Estonian Airi, kirjutab Äripäev.

Palkadest ei soovita Eestis eriti palju rääkida, palkade erinevus ühe katuse või kontserni sees töötavate inimeste vahel on aga päris tabu. «Ma sel teemal pole nõus mingisugust koostööd tegema,» ütleb näiteks ühe ettevõtte juht, kui talle tema ettevõtte palgaerinevuste kohta küsimusi esitame. «Kui te palkadest kirjutate, siis võiks teha üldistusi – mitte nii, et inimeste nimed küljes. See on nagu teatud tüüpi piiride ületamine,» leiab ta.

Majandusekspert Heido Vitsur on teist meelt. Tema leiab, et kõik hinnad, sh ka töö hind, peavad olema ühiskonnas läbipaistvad. Vaid nii saavad nii ettevõtjad kui ka töötajad langetada õigeid otsuseid ja oma n-ö ressursse kõige paremini kasutada. «Turg toimib kõige paremini siis, kui informatsioon on kõigile ühtviisi kättesaadav. Endise matemaatikuna võin öelda, et informatsiooni kättesaadavus on konkurentsi põhitingimusi. Kui pole informatsiooni, ei saa teha põhimõtteliselt ka õigeid otsuseid. Saab tüssata teisi, kuid arenguks optimaalseid otsuseid teha ei saa,» rääkis Vitsur.

Loe pikemalt ajalehest Äripäev.

Tagasi üles