Hansson möönis Kreeka võlakirjade riske
4. juuni 2013, 13:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga president Ardo Hansson ütles riigikogus, et kui Kreeka võlakirjad jäävad lunastamata, kannavad keskpangad kahju. Valitsus maksab Kreekale tagasi raha, mida Eesti Pank pole tegelikult teeninudki.
«Kreeka olukord ei ole veel sajaprotsendiliselt stabiliseerunud, aga seal on teatud lootustandvad signaalid,» ütles Hansson riigikogu ees teisipäeval oma iga-aastases aruandekõnes.
Riigikogu liige Rannar Vassiljev küsis Hanssonilt, et miks tagastavad euroala riikide valitsused Kreeka ka selle osa võlakirjatulust, mis on raamatupidamislik.
«Kreeka võlakirjade intressitulud on meile juba laekunud, aga see teine pool kajastub meil puhtalt arvestuslikult raamatupidamises, aga ta jõuab meile kohale siis, kui selle protsessi lõpus on kõik need võlakirjad kinni makstud. Nii et see teoreetiline võimalus [Kreeka võlakirju ei lunastata täies mahus]on olemas ja selle taustal on vaja neid reserve koguda, sest need riskid on vähemalt teoreetiliselt olemas,» kommenteeris Hansson.
Euroala keskpangad teenisid mullu Kreeka võlakirjadelt suure tulu, mis tagastatakse Kreekale. Tulu koosnes nii intressidest, mille Kreeka on juba tasunud, kui ka võlakirjade arvestuslikust turuväärtuse langusest võrrelduna nominaaliga. See viimane ongi raamatupidamislik, mis võibki Kreeka poolt lunastamata jääda. Seega tagastavad valitsused Kreekale raha, mida nad pole veel teeninud.
Kreeka võlakirjade tulu tuleb tagastada ka Eesti valitsusel, kes peab üle kandma 5,7 miljonit eurot. Euroopa Keskpanga käes on umbes 30 miljardi väärtuses Kreeka valitsuse võlakirju.
Vassiljev ütles riigikogu kõnetoolis, et mõistab Kreeka võlakirjade intressi tagastamist, kuid ei mõista raamatupidamisliku kasumi tagastamist.
«Ühelt poolt räägib Reformierakond sellest, et probleemid on õhus, tuleks käituda konservatiivselt, aga siis, mis puudutab keskpankade n-ö raamatupidamisliku raha jagamist kõigepealt riigieelarvesse ja sealt tagasi Kreekale, siis selles osas käitutakse äärmiselt optimistlikult ehk eeldatakse, et kõik realiseerub täpselt nii, nagu võlakirjade nominaalväärtus võiks lubada. Minu jaoks jääb see arusaamatuks. Ei kõla nagu väga loogilise järeldusena tulenevalt sellest, et peetakse olukorda ikkagi riskantseks,» ütles Vassiljev.