Danske: 35-aastased peaks pensioniks kuus säästma viiendiku
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
4. juuni 2013, 13:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise samba sissemakseid tuleks inimväärse pensionipõlve tagamiseks suurendada ning finantsnõustajate soovitus säästa 15 protsenti oma sissetulekust on piisav vaid noorele põlvkonnale, tõdes Danske Capital ASi tegevjuht Silja Saar.
Swedbanki hinnangu kohaselt peaks teise samba sissemaksed ulatuma kümnendikuni inimese brutopalgast.
«Teema tõstatus on igati tervitatav,» tõdes Saar. Tänaste prognooside kohaselt suudame tema sõnutsi riikliku pensioni (I-samba) ja kogutava II-samba abil saavutada soovitud 70-75- protsendilise asendusmäära asemel ca 41 protsenti meeste ning 32 protsenti naiste puhul. «Seega võib küsimuse pensioniks raha kogumise kohta lihtsustatult taandada igaüks sellele, kuidas ja millega plaanib iseseisvalt täita selle puuduoleva pea 40 protsenti asendusmäärast,» lausus ta.
Mida see 40 prostenti rahas väljendatuna tähendab, sõltub Saare sõnul mitmest asjaolust:
- inimese vanusest sääste koguma asudes ning vanusest, mil ta pensionile jääda plaanib,
- endale prognoositavast pensioniea pikkusest (keskmiselt arvestatakse selleks 17-18 aastat),
- juba olemasolevate säästude (ning muu vara) suurusest,
- prognoositavast inflatsioonist, mis säästetud vara kogumisperioodi jooksul räsib ning tootlusest, mis seda vara kasvatab.
Pensioniplaneerimist abistavaid kalkulaatoreid appi võttes selgub, et kolmekümnendate keskpaika jõudnuil tuleks täiendava 40 protsenti asendusmäära saavutamiseks säästa oma sissetulekust keskmiselt viiendik. «Ilmselgelt, mida kaugemale oma kogumise algust lükkame, seda suuremaks läheb ka meie endi panus. Nii on neljakümnendate keskpaigaks säästmiseks vajaliku panuse suurus kasvanud juba kolmandikuks sissetulekust,» lausus Saar.
Seega «mida varem alustad, seda vähem pead ise panustama», pole tema sõnutsi üksnes sõnakõlks.
Saare sõnutsi ei maksa nende teadmiste valguses pensionivalmistumisele käega lüüa ka seni sääste mitteomavatel viiekümnendates olijatel. Säästudelt teenitava liitintressi näol on pensionini jääva 15-20 aastaga võimalik veel siiski endale märkimisväärsed säästud koguda.
«Eelpool öeldust leiab aga tõestust fakt, et tihtipeale finantsnõustajate poolt kogumiseks soovitatud 15 protsenti oma sissetulekust, on piisav eelkõige noorema põlvkonna vajadusi silmaspidavalt, lausus Saar.
Saar möönis, et üle 15 protsendi kõrvalepanek võib paljudel juhtudel käia lihtsalt üle jõu. Seetõttu tasub säästmismäära suurendamiseks kaaluda kõiki seda toetavaid võimalusi.
Olemasolevate näidete hulgast võiks tema sõnutsi sellistena tuua säästmisega kaasnevate maksutagastuste (vabatahtlik pensionisammas) investeerimise, võimaluse tööandjaga kokkulepete saavutamisel tööandja pensionist osasaamiseks. Sissetulekute võimalikul suurenemisel on võimalus neid ise mitte tarbimisse vaid säästmisesse suunata.