Hirmkallis nullenergiamaja testib säästuvõimalusi
3. juuni 2013, 17:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna avatud Tallinna Tehnikaülikooli nullenergimaja on Baltikumis ainulaadne labor, mis võimaldab testida kõiki võimalusi energia säästmiseks. Hoone maksis üle poole miljoni euro.
TTÜ rektor Andres Keevallik ütles liginullenergiamaja avamisel, et hoone võimaldab nüüd katsetada eri materjale energiasäästu seisukohalt – näiteks on hoones kuuskümmend elektrimõõtjat. «See on uus väärtus ning väga hea kogemus,» sõnas rektor ning esitas retoorilise küsimuse: «Kes siis veel kui mitte Tallinna Tehnikaülikool peaks seda tegema?»
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonda juht Ando Leppiman viitas hoone avamisel Euroopa Liidu kliimapoliitikale ning märkis: «Rikas pole mitte see, kes palju teenib, vaid rikas on see, kes vähe kulutab.» Ta rõhutas ka seda, et Eestis on suurim energiatarbija elamumajandus, millest järeldub, et selles sektoris on ka suurim potentsiaal energiat säästa. Seetõttu oli Leppimani sõnutsi väga vaja hoonet, kus energiasäästu testida – ehkki antud hoones on ruutmeetrihind Eesti kõige kallim.
Riigi Kinnisvara juhatuse liige Elari Udam märkis, et Riigi Kinnisvara investeeris hoone rajamisse seetõttu, et panustada haridusse, mistõttu nende jaoks on tasuvus pikaajaline – inimesed õpivad ning asuvad hiljem tööle nende partneritena.
TTÜ haldusdirektor Margus Leivo märkis, et avatav hoone on laboratoorium – koht kuhu tulla ning energiasäästu testida.
Nordecon Betoon juhatuse liige Toomas Toompuu ütles, et antud hoone ehitus oli ettevõttele «heas mõttes hirmutav eesmärk» ning et pole mõtet keskenduda sellele, kui palju see maksma läks, vaid sellele, mis sellega teha saab.
Hoone puitosad valmistanud, Mateki tegevjuht Sven Mats naljatas, et nüüd on teaduslikult tõestatud, et kui põrandate ja tugipostide rajamiseks on hea betoon, siis seinte ehituseks on parim materjal siiski puit.
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetooli juhataja Targo Kalamees vastas Postimehe küsimusele, kas Eesti kliimas on päikeseenergial perspektiivi, et probleem on alginvesteeringu suuruses ehk siis päikesepaneelide kõrges hinnas. Ta rõhutas siiski, et seadmete hind langeb pidevalt. Teise probleemina tõi teadlane välja, et Eestis doteeritakse küll energia tootmist, ent säästmist ei doteerita. «Liginullenergiamaja on väljakutse – sel on kindlasti tulevikus Eestis perspektiivi,» tõi ta välja.
TTÜ haldusdirektor Margus Leivo ütles Postimehele, et antud hoone kui energiasäästu testlabor on Baltikumis ainulaadne. «Ka soomlased ja rootslased võivad selle hoone pärast meile kadedad olla,» märkis ta.
Siiski osutas Leivo, et ühepereelamu jaoks on testmajas kasutatud tehnoloogia veel liiga kallis. Siiski rõhutas ta, et maja ehitatigi selleks, et tehnoloogiaid proovida ning praktikas testida - mida tavalises eramajas loomulikult teha ei saaks.
Tavalise eramu juures on esimeseks tööks tema sõnutsi siiski akende-uste soojustamine; peale seda tulevad juba keerukamad tehnoloogiad.
Hoone territooriumil asuvad katsetuse eesmärgil kahte tüüpi päikesepaneelid, millega soojendatakse tarbevett ning tarbeveest üle jäänud soojust kasutatakse hoone kütteks. Suvisel ajal suunatakse päikesekollektoritest tulev üleliigne soojus läbi maasoojuspumba pinnasesse, mis seal salvestub.
Koos tehnosüsteemide ja teadusaparatuuriga ligi 620 000 eurot maksnud testhoone ehitamist toetas Riigi Kinnisvara (67 000 eurot), ülejäänud osa rahastas Tehnikaülikool.