Kas kõik kuulsid kõva kriginat, mis kostus eile Brüsselist? See oli poliitikavankri ümberpööramise hääl.
Mis juhtus eile Brüsselis?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhimõtteliselt rebis euroala tükkideks oma kriisiohje manuaali, mis rõhus eelarvepuudujääkide kärbetele.
Käesolevaga lubatakse liikmesriikidel põrutada üle 3-protsendilisest puudujäägipiirangust, mis on üks euro alustalasid.
Vastutasuks tuleb euroala liikmetel lubada, et nad rakendavad struktuurseid reforme. Ja äkki hakkavadki sead (PIIGS, ingl k. algustähtedega Portugal, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Hispaania – toim) lendama...
Tõde on aga see, et Brüssel nõtkutab põlvi poliitilise surve ees.
Sest kriitikud kinnitavad, et kasinus ei toimi. Euroala kriis olla katnud Kreekat, Iirimaad ja Hispaaniat piinava majanduslangusega – olnud ehk isegi selle põhjuseks – ja löönud töötusmäära lakke. Eelarveliste eesmärkide tagaajamine olevat kahjustanud majanduskasvu, mistõttu eesmärgid veelgi kättesaamatumaks on muutunud.
Ei vaidle vastu.
Samas ei saa kasinusele läheneda niivõrd üheselt. Euroala sisemajanduse kogutoodang (SKT) kahanes 2012. aastal 0,6 protsenti, kuid eelarvepuudujääk vähenes 2011. aasta 3,6 protsendilt läinud aastal 2 protsendi peale.
On irooniline, et suurim vastuseis kasinusele lähtub kahest riigist, kus selle mõju on ilmselt marginaalne: Prantsusmaalt ja Itaaliast. Itaalia valimistest lähtuv lärm rõhus peamiselt sellele, et «las jääda nii kui oli». Uue valitsuse esimene samm oli visata prügikasti 8 miljardi euro eest maksukergitusi. Pole aga üldse kindel, kas kummalgi riigil kasinusest taganemisest kasu oleks: mõlemal on niigi kõrge võlatase ning seega on riiklike kulutuste tõstmisel piirangud peal.
Tõsi: eurokriisi akuutne faas on möödas. Euroopa aktsiaturud on tänavu tublit tõusu teinud ning riigivõlakirjade tootlused on tänu Euroopa Keskpanga «kõik euro päästmise nimel» loosungi lehvides langenud aastatagusest allapoole.
Kuid kriisiriikide erasektorite taastumist ei paista eriti kusagilt. Siinkohal oleks hädasti – ja otsekohe – tarvis reforme, soodustamaks krediidivoogusid ja vabastamaks tööturge.
Brüssel on aga reformiväsimust tajudes kössi tõmbunud ning lasknud käest kangi, millega muutusi käima võinuks tõmmata.
Copyright The Financial Times Limited 2013