Eesti püsib kindlalt Euroopa pailapse rollis
30. mai 2013, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni eile avaldatud soovitused Eestile mahuvad poolele leheküljele ja need on nii üldised, et neid on kohati keeruline mõista. Murelapsele Hispaaniale jagatud soovitused võtavad enda alla kaks lehekülge, need on detailsed ja kindlate täitmistähtaegadega. Rääkimata sellest, et neli euroala riiki on n-ö programmiriigid, kus Euroopa Liit on koos IMFiga kehtestanud ranged reforminõuded.
Eesti soovituste juures torkab esmalt silma, et need on suuresti samad, mis mullu. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson märkis, et Eestile antud soovituste täitmine eeldab pikaajalist tegutsemist, mistõttu on mõistetav, et tänavused nõuanded on mullustega sarnased.
«Euroopa Komisjon ootab Eestilt mahukaid reforme, mille tulemus ei saabu ühe aastaga,» ütles Höövelson.
Kesksed märksõnad on haridus, tööturg, kohaliku omavalitsuse teenused ja inimeste oskuste vastavus tööturu vajadustele.
Soovituste detaile märkab vaid kogenud bürokraat. Nii osutas riigikantselei strateegiabüroo juht Oliver Väärtnõu, et haldusreformile Euroopa Komisjon enam ei viita.
Väärtnõu repliik oli vastus eile ilmunud veebiuudisele, mis rääkis haldusreformi vajalikkusest. Komisjon soovitab, et Eestil tuleb paremini tasakaalustada kohalike omavalitsuste tulud ja vastutus, samuti muuta kohalike omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteet. Ajakirjaniku meelest on see sama, mis haldusreform, kuid riigikantselei hinnangul mitte.
Väärtnõu toonitas, et valitsus soodustab omavalitsuste vabatahtlikku liitumist, samuti omavalitsuste koostööd. Nende kahe abinõuga peaks Eesti omavalitsuste tõhusus ja teenuste kvaliteet Väärtnõu sõnul paranema ilma jõulise haldusreformita.
Teine märksõna soovitustes on automaks. Eesti transport ja elumajandus peaksid Brüsseli arvates olema energiatõhusam.
«Eestis sõitvad uued autod on Euroopas ühe suurema kütusekuluga,» täpsustas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson.
Et inimesed ja firmad ostaksid säästlikumaid autosid, võiks Eesti kehtestada automaksu või tõsta kütuseaktsiisi. Samuti oleks tähtis edendada ühistransporti, sest siis kuluks sõitudele kütust vähem.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on valitsus valinud energiatõhususe saavutamiseks teise tee, edendades elektriautondust ja alternatiivkütuseid ning investeerides elamute soojustamisse. Ühesõnaga – selle valitsuse ajal automaksu ei tule.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor võttis komisjoni soovitused kokku nii: valitsus muutku poliitikat või valijad vahetagu valitsust.
Nestor märkis, et käibemaksu tõusu järel maksab auto rohkem, kui oleks kasvanud selle hind automaksuga. Seega kulud on samad, aga keskkonnahoiu ja teede ehituse asemel kulub raha mujale.
«Teised riigid ehitavad teid, aga meie seisame tipptunni ajal Haabersti ringil ja liigume 50 sentimeetri haaval,» lausus Nestor.
Nestor juhtis tähelepanu, et Euroopa Komisjon viitab suurtele kääridele vanemahüvitise ja hilisema lastetoetuse vahel. Nestori sõnul võiks vanemahüvitise lagi olla madalam ja selle võrra võiks suurendada hilisema ea lastetoetusi.
Rahandusvolinik Olli Rehn ütles eile Brüsselis pressikonverentsil, et Prantsusmaale, Poolale, Sloveeniale ja Hispaaniale antakse kaks aastat lisaaega ning Belgia, Holland ja Portugal saavad aasta lisaks, et viia eelarvepuudujääk alla kolme protsendi SKTst.
Sel aastal oli esimest korda õhus, et majandusnäitajatega «punasesse» sattunud Hispaania ja Sloveenia võivad saada trahvi ühiste eelarve- ja riigivõlareeglite rikkumise pärast.
Nagu arvata oligi, Euroopa Komisjon karistusi ei jaganud. Hoopis andis ajapikendust ja detailseid soovitusi.
Kõiki kolme Balti riiki kiitis Brüssel kiirete kärbete ja selle järel saabunud majanduskasvu eest.
Barroso soovitab
1. Hoida riigi usaldusväärset eelarvepoliitikat.
2. Tõhustada sotsiaalteenuseid, sealhulgas lastehoiuteenust. Tuua pikaajalisi töötuid tagasi tööle ja aidata järele suure tööpuudusega piirkondi.
3. Elukestev õpe kvalifikatsioonita töötajaile ning haridussüsteemi parem vastavus tööturu nõudmistele.
4. Kehtestada automaks või tõsta kütuseaktsiisi, et vähendada transpordi energiakulu. Eluhoonete soojustamine. Elektrikaablid ja gaasitorud naaberriikidega.
5. Tõhusamad omavalitsused ja parem kohalike avalike teenuste kvaliteet.