Paarkümmend Eesti avaliku teenistuse tippjuhti õpivad aasta lõpuni seda, kuidas leida lahendusi avalike teenuste parandamiseks ja levitada asutustes mõtteviisi, et avalikke teenuseid tuleb arendada järjepidevalt.
Riigiasutuste tippjuhid hakkavad kolme avalikku teenust ümber disainima
29. mai 2013, 09:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikantselei ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veetav programm kaasab ametite ja inspektsioonide peadirektoreid ning asekantslereid paljudest ministeeriumidest – teisisõnu inimesi, kellele alluvad ametkonnad vastutavad Eestis pakutavate riigiteenuste eest.
Programmi ühe eestvedaja, majandusministeeriumi asekantsleri Taavi Kotka sõnul on projekti sihiks juhtide mõtteviisi muutmine. Lihtsustatult öeldes vajab avalik sektor Kotka hinnangul praegusest enam erasektorile omast lähenemist, et teenuse loomine ei lõpe selle tööle hakkamisega ja et teenuse järjepidev arendus on konkreetse ameti ja inimese vastutus.
«Mõte on selles, et õpetame terve rühma inimesi teenuspõhiselt mõtlema ja oma teenuseid paremaks muutma nii, et nad oleks võimelised seda mõtteviisi ametis sees ka edasi kandma. Eraettevõtluses on see väga levinud,» põhjendas Kotka. «Meie eesmärk on, et teenused, mille pakkumise kohustus on riigile pandud, oleks tulevikus võimalikult mugavalt ja efektiivselt ellu viidud.»
Igal juhil oma konsultant
Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja Eve Limbach-Pirn ütles, et projekt on segu konsultatsioonist ja koolitusest. Tippjuhid kohtuvad poole aasta jooksul viiel päeval, kuid muul ajal teevad tööd oma ametikohal palgatud konsultandi juhendamisel, kelle leiab nende jaoks Disainikeskus. «See on professionaalne teenustedisainer, kes toob sisse uued disainimeetodid. Tema juhendamisel nad disainivadki oma teenust ringi,» ütles Limbach-Pirn.
Aasta lõpuks peavad tippjuhid esitama ettepanekute paketi, kuidas tuleks kolme avalikku teenust paremaks muuta. See ei pea seisnema uues IT-lahenduses, vaid võib olla ka teenuse toimemehhanismi parandamine või ettepanek seadusemuudatuseks. «Me teeme seda programmi selleks, et tippjuhid saaksid aru, mida kodanik neilt ootab, mida nende teenus kodanikule annab ja kuidas seda saaks paremini pakkuda,» summeris Limbach-Pirn.
Fookuses kolm teenust
Tippjuhid hakkavad tegelema kolme teenusega. Esiteks Sotsiaalkindlustusameti pakutav ööpäevaringne erihooldusteenus, mille taotlemine on praegu ajast maha jäänud: paberil tuleb täita avaldus, hankida rida dokumente ja saata see postiga või toimetada ameti klienditeenindajale. Nüüd tuleb tippjuhtidel mõelda, kuidas kogu teenust vajajale sobivamaks ja mugavamaks ning riigile efektiivsemaks muuta.
Teiseks ettevõtete statistilise info esitamine Statistikaametile, mille puhul saab fookus olema sellel, kuidas amet saaks koguda infot nii, et see ei koormaks liigselt ettevõtjaid, aga annaks maksimaalselt kasutatavat infot.
Kolmas teenus on elaniku õige elukoha registreerimine, mille populariseerimise poole on riik püüelnud aastaid, kuid mis praegu seisab suuresti inimese isikliku motivatsiooni taga.
Projekti kulud on 39 000 eurot, aga pole kindel, kas ettepanekute järel neid teenuseid ka reaalselt muutma hakatakse. «Pärast seda tuleb otsustada, kas sellel on majanduslik efekt olemas, kas teenust tuleks muuta või mitte,» ütles Kotka