Usk majanduse paranemisse kasvab
28. mai 2009, 18:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on juba teist kuud järjest paranenud nii Eesti kui ka Euroopa Liidu majandususaldus tervikuna: tõusnud on nii tarbijate kui ka kaubanduse, tööstuse, ehituse ja teeninduse kindlustunne.
Eesti majandususaldusindeks, mis koondab endas töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate kindlustunde näitajaid, oli mais 70,3 punkti ehk 5,6 punkti kõrgem kui aprillis. Siiski on see 29,7 punkti madalam ajaloolisest keskmisest.
Euroopa Komisjoni värskete andmete põhjal paranes mais ka kogu Euroopa Liidu majandususaldus. Euroopa Liidu majandususaldusindeks oli mais 66,7, mis on 2,8 punkti parem kui aprillis ja 6,3 punkti parem kui märtsis.
Soome majandususaldusindeks oli 78,8 ja tõusis kuuga 5,9 punkti. Rootsi majandususaldusindeks oli 82,4 ja tõusis kuuga 4,5 punkti.
«Enamik Euroopa Liidu riike on nüüd viimased kuud näidanud sellist teatud konjunktuuri paranemist. Me ei saa rääkida, et nüüd ettevõtjatel läheb oluliselt paremini, et müügikäibed oleks paranema hakanud - tegelikult saame rääkida, et see langus, mis Euroopas oli ja Eestis oli, langus vähemalt on peatunud, meil ei lähe enam halvemaks, ettevõtete olukord on vähemalt sama,» rääkis Marje Josing täna värskeid andmeid tutvustades.
Josing tõi välja, et isegi õnnetus ehituses, millest Eestis kriis alguse sai, on näha kerget paranemist. Tööstuses on tema sõnul olnud kaks kuud positiivset trendi, kaubanduses üks kuu positiivset trendi ning ka teeninduses on positiivne tõus.
Tarbijate kindlustunne kasvab
Väga oluline on Josingu sõnul ka see, et kaks kuud on tarbijate olukord ja tarbijate hinnangud olnud paremad. On paranenud kõik tarbija kindlustunde indikaatori komponendid, on läinud natuke paremaks hinnang Eesti majandusolukorrale, enda majandusolukorrale, on ka natuke vähenenud hirm töötuse ees.
«Ainuke, mis pole paranenud ja mis on selline oluline asi teada, et inimesed tegelikult säästa rohkem ei suuda - inimeste rahaline olukord ei ole paranema hakanud ja see on väga loogiline selles situatsioonis, kus väga suur hulk inimesi on töötud, elavad töötu abirahast, samas kulud on endiselt suured,» rääkis Josing.
Naabritest on kõige kõrgem tarbijate kindlustunne Soomes, kus töötajad on Josingu sõnul väga hästi kaitstud, töötajat vallandada on väga raske ning palgakokkulepped on sellised, et isegi siis, kui majandus langeb, siis Soome töötaja palk ikkagi tõuseb.
Suurimat langust ootavad rõivakaupmehed
Mis meid aga edaspidi ees ootab? «Ega midagi roosilist oodata ei ole,» märkis Marje Josing.
Järgmise kolme kuu jooksul loodab oma müüki suurendada 29 protsenti kauplustest, 34 protsenti ütleb, et müük jääb samaks ja 37 protsenti ennustab müügi langust.
Kaubamajadest ennustab müügi vähenemist 47 protsenti ning kõige suurem probleem on garderoobikaupadega: nendest kauplustest ennustab müügi vähenemist tervelt 62 protsenti.
Halb uudis on Josingu sõnul ka see, et Eesti keskmine palk on vähenenud 12 147 kroonini. «Nii et kaupmees peab arvestama, et ega seda raha tarbija rahakotis palju ei ole. Teine asi, millega kindlasti peab arvestama, et töötute hulk on Eestis väga kiiresti kasvanud,» rääkis Josing.
Kaupluste juhtide hinnangud olukorrale poole aasta pärast on erinevad. Optimiste, kes arvavad, et kuue kuu pärast on parem, on Josingu sõnul vaid 13 protsenti; neid, kes ütlevad, et olukord jääb samaks, on 57 protsenti; ja neid, kes ennustavad olukorra halvenemist, on kolmandik.