Meelis Milder: maksupettused on Eestis lihtsakoelised ja nahaalsed

Baltika juht Meelis Milder.

FOTO: SCANPIX

Viimasel Ülemkogul arutasid Euroopa Liidu juhid, kuidas võidelda maksupettustega. Baltika juht Meelis Milder ütles intervjuus ajakirjale Eurokratt, et maksude rolli riigis võiks ehk tutvustada juba algkoolis.

Kas maksupettused ja maksudest eemale hoidmine on probleem ka Eestis?

Kindlasti on probleem - kas ka suurem kui teistes riikides, on raske hinnata, kuid pigem mitte. Eestis on hinnatud varimajanduse osakaaluks umbes 8 protsenti SKT’st, mida on kindlasti väikese majanduse jaoks palju.

Samas on riike, kus maksupettuste tõttu jääb riigil saamata oluliselt suurem hulk raha. Kuid see ei muuda siinseid probleeme olematuks või vähemtähtsaks.

On selge - mida suurem on varimajanduse osakaal, seda raskem on ettevõtjal ausate reeglite järgi tegutseda ning lõpuks hakkab ta otsima teisi lahendusi – kolib oma tegevuse mujale või läheb mänguga kaasa. Majandusele ja riigile on halvad mõlemad.

Kaubanduskoja juhatusega oleme väga sageli arutanud maksupettuste teemat ning lahenduste otsimiseks oleme kohtunud ka maksuhalduri ja ministeeriumi esindajatega.

Mis paistab Eesti puhul silma?

Siinseks eripäraks võib osaliselt pidada geograafilist asendit. On ju teada, et aktsiisid idapoolsetes riikides on oluliselt madalamad ja nii on ahvatlev tuua Eestisse salakaubana nii tubakat, alkoholi kui ka kütust.

Võrreldes paljude riikidega on Eesti maksusüsteem lihtsam ja ühetaolisem, mistõttu on ka pettused lihtsakoelisemad ja nahaalsemad. Käibemaksupettuste toimepanemiseks tuleb lihtsalt keerutada arveid paljude erinevate «kehade» vahel, kuni lõpuks ei ole võimalik jälgi leida ning selleks ajaks, kui raha käes, ei pruugi ka maksuamet jälile jõuda.

Riikides, kus maksusüsteem koosneb paljudest eranditest ja nüanssidest, on ka pettused tihti detailsemad ning sageli piisab vaid oskuslikust «optimeerimisest» et maksukohustusest täielikult või suures ulatuses vabaneda.

Kuidas peaks püüdma maksude kogumist tõhusamaks muuta?

Suurt rolli mängib süsteemi lihtsus. Eestis on maksutulu kokkukogumine suhteliselt odav ehk ühe kulutatud euro kohta kogutakse kokku küllaltki suured summad võrreldes teiste riikidega. Võimalik, et maksusüsteemi muutudes ja juhul, kui pettused peaksid sagenema, on vajalik ka lisaressurssi kasutada.

Kuid esmalt tuleks siiski olemasolevad probleemid detailselt kaardistada ning kasutada targalt ära praegune arsenal. Juhul, kui tõesti on proovitud näiteks korduvaid maksupettureid erinevate vahenditega ohjata ning see ei õnnestu, tuleb vaadata, kus on probleem.

Mida saaks veel teha maksupettuste vähendamiseks?

Eelkõige on oluline tõhusam ja paremini sihitud järelvalve ning ka maksuhaldurite pädevusei kasvatamine. Aga seegi toimub suuresti töö käigus. Kindlasti on ka ennetavaid tegevusi – näiteks anda korduvale maksuvõlgade tekitajale uue äri asutamisel märku, et tema tegevust jälgitakse.

Samas ei tohi maksusüsteemi keerukamaks ajada, see tekitaks kõrvalteede leidmiseks võimalusi vaid juurde ning asjatuid lisakulusid ausatele maksumaksjatele.

Kas maksudest kõrvale hiilimine võib tulla ka sellest, et inimesed ei teadvusta endale, milliseid hüvesid saab riik selle raha eest pakkuda (nt teedevõrk, korrakaitse, haridus, arstiabi)?

Mõningal määral kindlasti. Juhul, kui inimesel puudub arusaam, kui palju tema eest makse tasutakse ja mida ta nende eest saab või oleks võimalus saada, ei soovi ta ka ise piisavalt panustada.

Kas ka tööandja võiks aidata kaasa, et üldist teadlikkust tõsta?

Tööandjal on siin raske muud teha, kui ise õiguskuulekalt käituda: seaduseid täita, makse maksta ning mitte aktsepteerida olukordi, kus töötaja teeb ettepaneku osa palgast sularahas ja mustalt saada. Ehk oleks abi näiteks sellest, kui maksude rollist riigi toimimisele räägitaks põhjalikumalt juba algkoolis.

Tuleks kasuks ka ausate ettevõtjate ja tööandjate kui maksumaksjate rolli tähtsustamine ühiskonnas. Mõistmise ja vastutustundliku käitumise suurendamine on pikaajaline protsess.

Kas teil on mõni maksualane ettepanek, mis ettevõtjate olukorda paremaks muudaks?

Iga selline ettepanek vajab analüüsi ja oluline on teada, kus on probleem. Oleme erinevaid lahendusi ka Kaubandus-Tööstuskoja juhatusega arutanud ja ka maksuametile välja pakkunud. Jätkuvalt on kõige tähtsam lihtne ja atraktiivne maksusüsteem.

Kui räägime käibemaksupettustest, oleks abi ehk sellest, kui teatud valdkondades või äsja reaalset majandustegevust alustanud, kuid juba suures koguses käibemaksu tagasi küsivate ettevõtete puhul kehtiks tagastusele pikem periood kui tavapäraselt. Kütusesektoris töötas ka tagatise süsteem, mis äärmusliku vahendina võiks ehk mõnel puhul veel kõne alla tulla.

Kindlasti on oluline ka korduvate maksupettustega seotud isikute tegevuse tõhusam jälgimine ja vajadusel ka karmimate meetmete rakendamine.

Ümbrikupalkade osas on riik ise pakkunud välja töötajate registreerimise meetme, mida ettevõtjad toetavad, aga tingimusel, et uusi registreid või kohustusi juurde ei teki ning ühe lihtsa teatamisega peab saama tehtud ka haigekassa ning vajadusel ka muud teavitused.

Kuidas tundub Eesti olukord muu Euroopaga võrreldes ja kas see on läinud pigem halvemaks või paremaks?

Nii mõnegi riigiga võrreldes on meil olukord siiski parem. Ettevõtjate kogemused on pigem järgnevad: Eestis on makse tasuda lihtne ning arusaamine maksude arvestusest võrdlemisi hõlbus. See kõik on oluline eriti väikeettevõtja jaoks. Märkimisväärset muutust selles osas olnud ei ole.

Ei saa ka öelda, et maksupettuste hulk oleks hüppeliselt kasvanud, kuid ettevõtjate jaoks on läinud konkurents tihedamaks ning on oluline, et kõik järgiksid samu reegleid.

Ei usu, et ka Euroopas oleks olukord järsult halvenenud, pigem on mõnel pool näha maksukohustuste täitmise ja järelvalve olulisuse senisest suuremat mõistmist. Probleemide teadvustamine on osa lahendusest. Ehk on Eestil isegi siin teistele lahendusi pakkuda.

Tagasi üles