Sihtasutuse VEB fondi likvideerimisel leidis Rein Järvelill dokumendi, mis viitas võltsimisele keskpangas. 1995. aastal oli läinud Venemaa poole teele kiri, kus firma TLS Internationali nõuete summa oli kasvanud nullist 32,3 miljoni dollarini. Eesti Panga president Ardo Hansson algatas seepeale sisejuurdluse, mida teostas auditijuht Henn Oit.
Tänavu jaanuaris avalikustatud auditi tulemused olid jahmatavad, sest Oit ja tema kolleeg avastasid paari kuu pikkuse tiheda töö tulemusena, et Eesti Pank oli osaline suurejoonelises skeemis, millega VEB fondi nõudeid Venemaal rahaks tehti.
Hansson vabandas Eesti Panga pärast. Täpsemalt öeldes vabandas sellepärast, mis korda saadeti ajal, kui panka juhtisid Siim Kallas ja Vahur Kraft. Ilmselt vabandas Hansson ka iseenda pärast, sest oli keskpanga nõukogu liige. Aga süü ja vastutus on ikka tegevjuhtkonnal.
Miks kirjutas Kraft aprillis 1995 alla kirjale, milles olid valeandmed? Kes talle selle kirja koostas? Kas ta teadis või andis allkirja rutiinselt?
Nendele küsimustele me vastust ei tea. Kraft ei räägi. Kallas ei räägi ja keerutab. Dokumendid otsest vastust ei anna.
Eesti Pank teatas, et nemad ei kommenteeri Krafti otsust tellida veel üks audit. Eesti Pank on oma panuse andnud, audit on tehtud, rohkem ei saa enam midagi teha. Küll aga töötavad edasi nii riigikogu uurimiskomisjon kui ka riigikontroll. Mida annab nende uurimine?
Tõsiasi on see, et 18 aastat tagasi mõtles keegi välja skeemi, millega Vene firma TLS International valiti vahendajaks, kes sai kätte valitsuse ja keskpanga külmutatud raha Vnešekonombankis. Kui palju tagasi saadud rahast Eesti valitsuse või keskpanga inimesteni jõudis, pole teada.
Endine ajakirjanik Toomas Kümmel kordab visalt, et osa sellest rahast kulus Reformierakonna poliitikute võimule aitamiseks. Teda on raske uskuda, sest tõendeid pole. Aga Henn Oidi auditini oli raske uskuda ka neid inimesi, kes visalt kordasid, et osa Vnešekonombankis külmutatud raha saadi mingi imenipiga Venemaalt kätte.