Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Karin Kondor-Tabun tõi välja, et esimest korda tõusis kõrgeima keskmise palgaga tegevusalaks energeetika, mille keskmine palk ületas varem esikohal olnud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse valdkondade palka.
«Energeetikas oli palgakasv esimeses kvartalis 11 protsenti, mida toetas toodangumahu kiire kasv seoses suurenenud ekspordi ja sisetarbimisega, mõju avaldas ka pikk ja külm talv,» selgitas Kondor-Tabun.
Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse tõusu abil oli kiireim palgakasv 14 protsendiga kinnisvaraalases tegevuses.
Rahandusministeeriumi kevadprognoos eeldas aasta alguses palgakasvu mõningast aeglustumist väliskeskkonna nõrkuse tõttu, kuid vajalike erioskustega töötajate puudus piirab Kondor-Tabuni sõnul hõive kasvu ja on toonud kaasa palgatõusu surve.
Palk kasvas enamikul tegevusaladel, vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga vaid kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal.