Kalev Aasmäe: kasulik abivahend

Kalev Aasmäe.

FOTO: Laura Oks

«Mul oleks vaja lihtsat lugemismasinat, mida ma saaksin kaasas kanda, ühendada ükskõik millise elektripistikuga ja lugeda sadadest tuhandetest sõnadest koosnevaid romaane, kui ma tahan. [---] Mu masin oleks varustatud juhtimisseadmetega, millega saaks lugemissalvestist edasi või tagasi kerida, peatükki üle lugeda või jõuda oodatud õnneliku lõpuni,» kirjutas juba 1929. aastal Ameerika poeet ja rännumees, üks biitnike eeskujusid Robert Carlton Brown.

84 aastat hiljem võime tõdeda, et sellised seadmed on tänapäevaste e-lugerite näol tõepoolest olemas. Seadmed ise on seejuures viimastel aastatel muutunud mugavalt käsitletavaks, suuremas osas on läbi põetud lastehaigused, nagu kehva kvaliteediga ekraanid või aeglastest protsessoritest tingitud häirivad hangumised lehekülgede keeramisel või seadmes navigeerimisel.

Ümber e-lugerite on loodud on terved ökosüsteemid, nagu Amazoni Kindle’i puhul, mis võimaldavad kasutajal traadita ühenduse olemasolul hankida huvipakkuv teos oma seadmesse vaid mõne sekundiga, saada personaalseid raamatusoovitusi ning jagada oma lugemiskogemusi kõikvõimalikes sotsiaalvõrgustikes. E-lugerid peaks olema juba maailma vallutanud. Tegelikkus aga on lausa vastupidine.

Uuringufirma IHS iSuppli avaldatud statistika järgi vähenes e-lugerite globaalne tarne eelmisel aastal tunamullusega võrreldes lausa kolmandiku võrra, 23,2 miljonilt seadmelt 14,9 miljonile. Selleks aastaks ennustati samasugust langust ehk maailmas kokku peaks tootjad tarnima tänavu vaid 10,9 miljonit seadet. Samas uuringus, muide, mainiti e-lugerite turu tugevaimate kantsidena Venemaad ja Ida-Euroopat.

E-lugerite suurimaks probleemiks on nimetatud ühekülgsust. Seetõttu pole ime, et nende müügi vähenemist on nende suhteliselt aeglase tehnoloogilise aegumise kõrval tugevalt mõjutanud ka palju multifunktsionaalsemate tahvelarvutite võidukäik, mille kasutajate keskmine vanus on seejuures uuringute järgi e-lugeritega võrreldes tunduvalt väiksem.

Märkamatult on hakanud sirguma uus põlvkond, kes on harjunud infot haarama suurelt jaolt arvutite, telerite, tahvelarvutite, nutitelefonide ja kõikvõimalike muude seadmete ekraanide kaudu, ning paratamatult kohaldatakse just nende järgi ka tuleviku tarbimistrende.

Minu lapsepõlv ja selle fantaasiad olid paraku suuresti seotud veel pappkaante ja paberlehtedega raamatutega ning seda kogemust ja arusaamist on mul üsna keeruline asendada lihtsalt mõne failiga mingis seadmes. Samas, tuleb tunnistada, mõningatel juhtudel võib e-luger lugemiskogemuse pakkujana olla tõesti mugav lahendus, seda eriti palju liikuva inimese puhul.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles