Ühing jagas euroraha ka oma tegevjuhile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
MTÜ Saarte Koostöökogu, mis vastutab Saare maakonnas Leader-programmi euroraha jagamise eest, kiitis mullu heaks ka oma tegevjuhi õllepruulimiskoja projektile 90 900 euro andmise.
Maaelu arengu toetamiseks mõeldud euroraha taotlemiseks esitatud projekte hindavad kõigis liikmesriikides kohalikud tegevusgrupid. Eestis on neid kokku 26.
Saarte Koostöökogu tegevjuht Koit Kelder (Reformierakond) on taotluste hindamist Saaremaal koordineerinud neli aastat ning on kogukonnas austatud mees. Veel hiljuti oli ta Pöide vallavolikogu esimees ja jätkab praegu selle liikmena. Lisaks on ta tegev mittetulundusühingutes.
Mullu jõudis Kelder järeldusele, et ainus võimalus siiski kogu perega pikas perspektiivis Saaremaal elada on luua endale ise töökohad, mis aga omakorda ilma toetuseta tema sõnul võimalik poleks olnud.
Nii kirjutaski Kelder koos abikaasaga projekti ja esitas mullu enda juhitavale Saaremaa Koostöökogule taotluse saada Leader-programmist 90 900 eurot oma Pöidele ehitatava õllepruulimistöökoja seadmete soetamiseks, nende Eestisse toimetamiseks ja paigaldamiseks. Selle raha, mis oli teistest taotlusvoorus edukatest pea kaks korda suurem, otsustas hindamiskomisjon mullu aprillis Keldri perefirmale OÜ Põldemulgu eurorahakotist ka määrata.
Sel aastal taotles Kelder Leader programmist 6963 eurot õllepruulikoja tootearenduseks ja Saaremaa hindamiskomisjon otsustas ka selle taotluse rahuldada. PRIA poolt on uuele toetusele veel kinnitus saamata. Kokku läheb Keldri sõnul pruulikoja käivitamine maksma 200 000 eurot.
Olgu kohe öeldud, et juriidiliselt on kõik korrektne. Kui taotlusvoorus osalevad tegevusgrupi liikmete endi või sugulaste projektid, siis peavad nad end lihtsalt taotluste hindamisest ja nõustamisest taandama. Seda Kelder enda sõnul ka tegi.
Pärast seda, kui kohalik hindamiskomisjon on projekti rahastamise heaks kiitnud, vaatavad projekti üle ja teevad lõpliku otsuse PRIA ametnikud, kuid rahastamisotsust muudetakse vaid umbes ühel protsendil juhtudest.
PRIA Leader-toetuste büroo juhataja Marek Treufeldti sõnul tuleb talle kohe meelde vähemalt kuus tegevusgruppi, kus tegevliikmed on ise toetust saanud.
«Aga neid võib olla kindlasti rohkemgi,» nentis ta. «Kui unustame eetilise poole ära, siis ei ole kuskil kirjas, et see on keelatud tegevus. Meil ei ole õiguslikku alust neile öelda, et ära tee seda.»
Teema on Treufeldti sõnul siiski aeg-ajalt esile kerkinud ja tekitanud korduvalt küsimusi ka neil endil, kuid praegu hakkab esimene rahastamisperiood juba lõppema. 2014. aastal algavale perioodile vastu minnes aga võetakse need kogemused arvesse ja püütakse seda paremini reguleerida.