Selleks, et meelitada riiki rohkem välisinvesteeringuid, tuleb arendada Eesti ja Tallinna positsiooni äriturismi keskusena, kirjutab majandusekspert ja ettevõtja Ott Pärna Postimehe arvamusportaalis.
Ott Pärna: strateegilised välisinvesteeringud ja äriturism vajavad panustamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased nädalad on toonud meieni taaskord arutelud Eesti majanduse madalast tootlikkusest, lihtsakoelisusest ja vähesest uuendusmeelsusest. Kas Eesti arengul on ees klaaslagi või mitte – on klaas pooltäis või pooltühi – on paljuski tõlgenduse ja usu küsimus. Samas on võrrandi oluliseks muutujaks aeg – mida kauem meie jõudmine Põhjamaadega võrreldava arengutasemeni aega võtab, seda keerulisemaks see läheb. Ma isegi ütleks, et kui me oma ettevõtlussektori positsiooni rahvusvahelises tööjaotuses järgneval «seitse-aastakul» märgatavalt ei paranda, siis oleme oma võimalused mitmes mõttes maha mänginud.
Mõtlen võimaluste all eelkõige ressursse, mis on meil täna veel kasutada. Ühelt poolt inimesed, riigi finantspositsioon ja 2013-2020 eurorahad. Teisalt kaasnevad võimalused Euroopa olematu majanduskasvu ja globaalse tööjaotuse muutuse tingimustes, kus nii riikide majandusmudeleid kui ka partnersuhteid ringi mängitakse. See annab meile võimaluse oma positsioon välja võidelda. Justnimelt võidelda, sest kui meil omal plaani pole, siis oleme kellegi teise plaani osaks.
Arengu- ja struktuuriökonomistid (nt. Richard K. Lester, Massachusetts Institute of Technology) räägivad laias laastus neljast teest, mida mööda majandust restruktureerida. Esiteks olemasolevate ettevõtete arendamine – siseturult välisturule, tootmisfunktsioonilt arendustegevusele ja/või omatoodangule liikumine jms. Sellele mudelile on Eestis päris palju panustatud, kuid nagu ka praktika on näidanud, on sellel piir eest – tingituna nii firmade vähesest võimekusest, nõrgast rahvusvahelise turu tundmisest jne. Teiseks mudeliks on liikumine olemasolevatelt kompetentsidelt baasilt uutesse, senisest keerukamatesse tegevusvaldkondadesse. Kui näiteks põlevkivi väärindamisel oleme selles suunas märgatavaid samme astunud, samas kui puidu sektoris ekspordime valdavalt ikka ümarpuitu – kaugel metsatehnika arendamisest ja tootmisest, metsakeemiast jne (kui põhjanaabrite eeskuju järgida). Seega, ka selles mudelis on meie olemasoleval võimekusel piir ees, samuti rajasõltuvus – harjumus teha homme samu tegevusi mis eile, vaatamata sellele, et keskkond on muutunud.
Kolmandaks võimaluseks on teadus- ja arendustegevuse baasil uute teadmiste, lahenduste ja ettevõtluse tekke soodustamine. Klassikaline näide on siin Silicon Valley – alustava tehnoloogiaettevõtluse ja riskialti kapitali sümbioos San Francisco külje all. Alates Arengufondi ellukutsumisest 2007.a. on sellele valdkonnale Eestis päris palju panustatud ja ka rahvusvahelisi edusamme saavutatud. Samas on start-up’id «homsed suured firmad», mis saavutavad oma majandusliku ja tööhõivelise mõju koduriigi majandusele kõige varem paarikümne aastaga.
Eeltoodud põhjustel on meil senisest märksa jõulisemalt vaja tegeleda just neljanda arengusuunaga (lisaks teistele kolmele), milleks on strateegiliste välisinvesteeringute läbi keerukama majanduste ja tasuvate töökohtade riiki importimine.
Põhjala regioonis asuva ja Euroopa Liidu ühisturuga liitunud avatud majandusena oleme olnud välisinvesteeringute sihtriigina edukad. Otseste välisinvesteeringute sissevoolu kogumaht Eestisse on 75,4 protsenti SKPst, Rootsis 63,4 protsenti, Tšehhi Vabariigis 58,2 protsenti, Iirimaal 112 protsenti, Leedus 32,6 protsenti, Singapuris 203,8 protsenti (2011, UNCTAD). Samas, valdav osa Eestisse sissevoolanud investeeringutest on olnud seotud Eesti või Baltimaade siseturu hõivamisega (sh. kaubandus, finantsvahendus, kinnisvara); töötlevasse tööstusesse on tulnud välisinvesteeringute kogumahust vaid 16,4 protsenti (31.12.2012, Eesti Pank) ja valdavalt suhtelisele hinnaeelisele tuginedes ning lihtsamale tööle keskendunult. Mis tulevikku puudutab, siis hindab UNCTAD (2013) meie potentsiaali tulevikus välisinvesteeringuid hankida väga tagasihoidlikuks (riikide võrdluses 75. positsioon; vt tabelit).
Balti riikide võrdluses on perioodi 2007-2011 jooksul greenfield otseinvesteeringuid tehtud enam Leetu nii mahu (54 protsenti kogu Baltikumist) kui projektide arvu (41 protsenti) osas. Eesti vastavad numbrid on 22 protsenti ja 29,7 protsenti perioodi arvestuses.
Selleks, et välisinvestorite kaasabil Eesti majanduses struktuurinihet saavutada, peab suur osa täna Eestis olevatest välisinvesteeringutest edasi arenema – väärtusahelas ülespoole liikuma, või siis migreeruma tootlikematesse sidusvaldkondadesse – sõltuvalt valdkonnast kas ümberpakendamise ja logistikakeskustesse, arendustegevusse ja/või erinevatesse peakorterifunktsioonidesse. Nii tänaste kui tulevaste investeeringute osas mängib võtmerolli Eesti mõtestatud positsioneering ja kuvand – arenguteid on Euroopa perifeeriast kuni Põhjala Hong Kongi ja Baltikumi Hollandini.
Selleks, et lisaks olemasolevatele Eestisse uusi ja suurt väärtust loovaid välisinvesteeringuid meelitada, peame tõstma tähelepanu keskpunkti Eesti välismajanduspoliitika – selles vallas ressursse ja vastutust koondades, selgeid ülesandeid püstitades ning töö edukust mõõtes.
Üheks edukuse kriteeriumiks tuleb seada rahvusvaheliste brändide regiooni peakorterite või arenduskeskuste riikimeelitamine. Selles suunas saavutatud edusammud on olnud märkimisväärsed näiteks Iirimaal ja Singapuris. Iirimaal on täna rahvusvahelise tegevusega kohal kümnest maailma tipp-infotehnoloogia firmast kaheksa; kümnest tipp-farmaatsiafirmadest samuti kaheksa; kahekümnest juhtivast meditsiiniseadmete tootjast viisteist; üle poolte maailma juhtivatest finantsteenuste firmadest, jne. Iirimaad kui edukat investeeringute ligimeelitajat ilmestabki tuntud brändide kohalolu – IBMi tehnoloogia kämpus, Apple regionaalne peakorter, Microsofti maailma suurim operatsioonide keskus, Inteli pooljuhtide tehas, Google Euroopa peakorter, Paypali Euroopa operatsioonid jne. Singapuris on maailma absoluutse tipuna kohal 7000 multinatsionaalset ettevõtet ja 4000 regiooni peakorterit, peamiselt Ameerikast, Jaapanist ja Euroopast.
Selleks, et me oma uue põlvkonna välisinvesteeringute poliitikas edukaks osutuksime, tuleb seda teha käsikäes talendiarendusega – koos tehnika- ja kõrghariduse rahvusvahelistumise ja konkurentsi kasvu ning targa immigratsioonipoliitikaga. Samas on peakorterid ja arenduskeskused jäämäe tipp – nende riiki saamise tõenäosus on märgatavalt suurem, kui arendada tervet püramiidi. Lisaks üldisele äri- ja elukeskkonnale, riigi kuvandile, teaduse-kõrghariduse rahvusvahelisele tasemele, on väga oluline riigi/linna positsioon äriturismi keskusena. On üsna raske eeldada, et rahvusvaheline firma toob oma olulisi tegevusi riiki, kus ettevõtja ise või tema võtmeotsustajad kunagi käinud ei ole.
Äriturismi takistused
Kui võrrelda ärituristide osakaalu näiteks Tallinna külastavate turistide koguarvus, siis hakkavad silma olulised vajakajäämised. Kui Helsingis moodustavad ööbimisega turistidest koguarvust 53 protsenti puhkuseturistid, 45 protsenti ärituristid ja 2 protsenti muud külastajad (Stockholmis vastavalt 54 protsenti puhkuseturistid ja 46 protsenti ärituristid), siis Tallinnas on ilmselges ülekaalus puhkuseturistid – 73 protsenti. Tallinna ärituristide osakaal on Skandinaavia naabritest pea kaks korda madalam – 25 protsenti; lisaks 2 protsenti moodustavad muud turistid.
Eeltoodud numbritest joonistub ilmekalt välja tõsiasi, et rahvusvahelise äri osakaalu kasvatamiseks peab meie ärituristide osakaal riigi külastajate koguarvu suhtes märgatavalt kasvama. Et see nii oleks, peame looma vastavad eeltingimused. Neist üks on kindlasti lennu- ja muude transpordiühenduste tagamine, kuid on ka muid teemasid, mis omakorda lennuühendusi toetavad. Näiteks rahvusvaheliste teadlaste-õppejõudude osakaalu kasvatamine ülikoolide personalis, kes muuhulgas riigis eriala jm konverentse ning kohtumisi korraldaksid. Samuti kogu konverentsi- ja messitööstuse märkimisväärne arendamine – vastava keskuse väljaehitamine. Täna on Eestis keeruline isegi 350 külastajaga keerukama (paralleelürituste ja -sündmustega) konverentsi korraldamine, rääkimata siis suurtest 1000-3000 konverentsidest või ülisuurtest 3000-7000+ konverentsidest. Seega, täna ei mängi Tallinn ega Eesti tervikuna rahvusvahelise äriturismi maastikul kaasa, mida teeb samas enamus meie konkurentriikidest. See olukord peab keerukate välisinvesteeringute riikimeelitamise eeldusena muutuma.
Ärituristide arvu suurendamise lisaboonuseks on asjaolu, et rahvusvahelisele praktikale tuginedes kulutavad nad riigis poolteist kuni neli korda rohkem raha võrrelduna puhkuseturistiga (Tallinnas hetkel 1,5 korda). Mõelgem, mida tooks Eesti majanduse elavdamisele, riigi tuntusele aga ka lennuühendustele kaasa näiteks 6 200 osavõtjaga Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia aastakonverents, või siis 10 000 osalejaga Maailma Hambaravi Kongress. Maailmas on u 13 000 assotsiatsiooni, mis korraldavad aastas suurusjärgus 8 000 konverentsi, regiooni- või rahvusvahelist kogunemist ning sündmust. Lisaks riikide, multilateraalsete organisatsioonide ja äriorganisatsioonide konverentsid, messid jne. Kusjuures pooled maailma konverentsidest toimuvad tänase seisuga Euroopas. See on äri, millest me hetkel mööda vaatame, ja mille arendamiseta Eesti ärikeskkond rahvusvahelisemaks ei muutu.
Tabel: Valitud välisinvesteeringute taseme näitajad (andmed: UNCTAD 2009, 2011, WEF2012/2013)
Riik | OVI sissevoolu kogumaht protsenti SKP (2011, UNCTAD) | OVI väljavoolu kogumaht protsenti SKP, (2011, UNCTAD) | OVI mõjuindeks, koht riikide edetabelis (2009, UNCTAD)[1] | OVI sissevoolu potentsiaali indeks (2011, UNCTAD)[2] | OVI mõju tehnoloogiasiirdele (WEF2012/2013[3]
|
Soome | 31,0 | 52,0 | 14. | 44. | 87. |
Rootsi | 63,4 | 67,2 | 12. | 31. | 23. |
Leedu | 32,6 | 4,7 | 44. | 65. | 26. |
Iirimaa | 112,0 | 149,1 | 17. | 45. | 1. |
Singapur | 203,8 | 133,2 | 13. | 23. | 4. |
Tšehhi V. | 58,2 | 7,2 | 3. | 35. | 18. |
Austria | 35,6 | 47,6 | 40. | 42. | 51. |
Holland | 70,2 | 112,4 | 26. | 21. | 34. |
Eesti | 75,4 | 21,4 | 8. | 75. | 20. |
[1] Sisaldab mõju: lisandväärtusele, tööhõivele, ekspordile, maksutulule, palkadele, T&A kuludele, kapitalikuludele
[2] Sisaldab majandusnäitajaid/motivatsioonitegureid: turu atraktiivsus, odava tööjõu ja oskuste olemasolu, soosivat infrastruktuuri, looduressursside olemasolu
[3] Sisaldab ettevõtjate hinnangut OVIga kaasnevale tehnoloogiale (OVI toob tehnoloogiat riigi: 1- üldse mitte … 7 – peamine allikas, WEF2011-12)