Noored sisenevad tööjõuturule tihti ebarealistlike ootustega ning siin on kolm tõsiasja, mida neile enamasti ei räägita, kirjutakse Novi arengukeskuse blogis.
Kolm asja, mida noored esimesele tööle asudes enamasti ei tea
22. mai 2013, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööturule sisenemise aeg mõjutab ka edaspidist palgataset. Majandusbuumi ajal tööturule sisenenud inimeste palgad jäävad tõenäoliselt terve karjääri vältel kõrgemaks kui nendel inimestel, kes alustasid tööelu majanduslanguse ajal. See tähendab, et mitte ainult esimene palk ei ole neil kõrgem, sest majanduses on head ajad, vaid seda on ka kogu edasine palgatase. Siin on mitmeid mõjutegureid, aga inimese enda võimuses on tegeleda psühholoogilise aspektiga. Palgaläbirääkimistel me reeglina lähtume enda tunnetusest ja eelnevast tasemest. Kui see tase on madalam, siis oleme ka järgnevatel kordadel rahul madalama tasemega, erinevalt mõnest kolleegist, kelle sisenemispunkt on kõrgemal ja kelle jaoks näiteks 10 protsenti palgatõusu on teine summa.
Tasub endale selgeks teha, mis on palgavahemikud antud ametikohal ning küsida summat, mis on skaala kõrgemas otsas. Seda muidugi eeldusel, et ka meie töö kvaliteet on sellega vastavuses.
Ametikohad jagunevad strateegilisteks ja mittestrateegilisteks. Strateegilised ametikohad on need, kelle töö otsese tulemusena ettevõte teenib tulu. Erinevates ettevõtetes on need ametikohad erinevad - kellel tootearendus, kellel müük, kellel teatud spetsialisti töö. Reeglina on palgatase nendel ametikohtadel kõrgem, neile võimaldatakse rohkem koolitusi ning muid hüvesid. Isegi, kui selline ametlik personalipoliitika ettevõttes puudub, siis reaalne elu käib ikkagi nii. Juba karjääri ja töökohta valides tasuks läbi mõelda, kas ma tahan olla nö eesliinil, kus on rohkem hüvesid, aga ka suurem vastutus või mitte.
Mitte ainult ettevõtetel pole konkurentsieelised, vaid ka inimestel. Nii nagu iga ettevõte peaks mõtlema oma konkurentsieelise peale, võiks seda teha ka iga inimene. Mis on sinu konkurentsieelis, ei pea ära otsustama koheselt tööle asudes, aga aeg-ajalt tasub analüüsida oma karjääri, oma tugevusi ning teha edasisi plaane. Täiendada oma haridust, õppida juurde oskusi, kas laiendada oma karjääri või vastupidi, arendada ennast mingi kitsa valdkonna heaks spetsialistiks. Inimese isiklik konkurentsieelis aitab teda igas majandusolukorras ja igas vanuses paremini hakkama saada.