Eestis tehakse päevas 40 000 säutsu

Twitteri kasutamine maailmas Illustratsioon: Pm

Eesti Twitteri-kasutajad sarnanevad ülejäänud Euroopa omadega selle poolest, et põhiliselt jagatakse oma mõtteid maailmaga emakeeles.

USA mikroblogiteenusel Twitter on viie aasta jooksul kogunenud Eestis umbes 30 000 kasutajat, kuid kõik nad pole enam aktiivsed, hindab monitooringufirma Freqmedia tegevjuht Toomas Toots.

Twitter on 2006. aastal tööle hakanud veebisõnumite teenus ja sotsiaalvõrgustik, mille võib-olla kõige iseloomulikum tunnus võrreldes konkurentidega on sõnumi ehk säutsu pikkuse piirang: 140 tähemärki. Ettevõtte enda andmeil oli neil tänavu märtsis 200 miljonit kasutajat, kes tegid kokku üle 400 miljoni säutsu iga päev. Kogu maakera rahvastikust 2,9 protsenti on Twitteri kasutajad.

Twitterist on kujunenud üle maailma ka oluline nn uue meedia infokanal: suuremad ja kõmulisemad sündmused leiavad seal välkkiirelt kajastust. Twitter mängis olulist rolli näiteks araabia kevade käigus, võimaldades kiiresti mobiliseerida rahvahulki. Enamik kasutajakontosid on igaühele lugemiseks avatud ning kogu teenuse ülesehitus võimaldab huvilistel teha ka põhjalikke uuringuid näiteks inimeste meeleolude ja muu sarnase kohta.

Üks selliseid uurijaid on USA Illinoisi ülikooli teadur, eesti juurtega Kalev Leetaru, kes hiljuti avaldas koos kolleegidega väljaandes First Monday põhjaliku uurimuse Twitteri kasutamise geograafiast, sealhulgas jaotusest keelte alusel.

Võttes aluseks Twitteri sõnumite andmebaasi 2012. aasta oktoobris ja novembris, leidis Leetaru, et ligi 40 protsenti säutse tehti inglise keeles, jaapani ja hispaania keele osaks oli kummalgi pisut üle kümne protsendi. Samuti oli märkimisväärne indoneesia, araabia ja norra keele osakaal.

Teadlane kinnitas Postimehele, et Eesti puhul on näha, et siinne Twitteri-kasutus on teiste Euroopa riikidega sarnane selle poolest, et säutsud kirjutatakse põhiliselt emakeeles ehk eesti keeles. Eraldi tuleks siiski vaadata Tallinna, kus tehakse ka palju venekeelseid säutse. «Twitteri kasutus on küllaltki ühtlaselt jaotunud kogu riigi peale, mitte piiratud vaid Tallinnaga,» märkis ta.

Mis puutub inglise keele kasutusse, mida näiteks pruugib oma kontol sageli Eesti president Toomas Hendrik Ilves, siis tüüpiliselt ei ole see Eesti kasutajate seas levinud. Leetaru väitel ei tehta Eestist kuigi palju ingliskeelseid säutse ning need, mis tehakse, tulevad enamjaolt pealinnast.

Kui edastada oma mõtteid inglise keele asemel kohalikus keeles, tähendab see Leetaru sõnul, et kasutajal on ebatõenäoline saavutada mõjukust väljaspool oma asukohariiki ning see piirab ka potentsiaalset auditooriumi.

Balti riikidest jääb tema sõnul silma Leedu, kus ei domineeri Twitteri kasutajate eelistustes selgelt ükski keel.

Eestis sotsiaalmeedia monitooringuga tegeleva ettevõtte Freqmedia tegevjuhi Toomas Tootsi sõnul on Eestiga seotud Twitteri kontodest igal päeval aktiivsed umbes 6000 kasutajat, kes teevad umbes 40 000 tviiti. «Sellest ei saa teha järeldust, et ainult 6000 kontot on aktiivsed,» sõnas ta. «Pigem iga Twitteri-kasutaja ei säutsu igal päeval.»

Nädalas teeb endale Eestis uue Twitteri konto ning hakkab säutsuma 100–150 inimest.

Üks oluline näitaja Twitteri kasutajate mõjukuse kohta on jälgijate arv, mis Eestiga seotud kontode puhul ei ületa 30 000, samas kui maailma suurte staaride puhul on see kümnetes miljonites.

Väljaspool sotsiaalmeediat avalikkusele rohkem tuntud Eesti inimestest on jälgitavamate Twitteri kontode seas näiteks president Ilves (ligi 15 000 jälgijat), saatejuht Mihkel Raud (ligi 14 000), majandusanalüütik Kristjan Lepik, muusik Henry Kõrvits jt.

Suurima jälgijate arvuga Twitteri konto on Freqmedia andmeil Eestis aga hoopiski 14-aastasel koolitüdrukul @JenniRH, kes enamjaolt säutsub inglise keeles. «Nimekirja tipus on teismeline, kes on lihtsalt jälgimisse võtnud umbes 28 000 teist kontot ning selle meetodi abiga saanud endale sama hulga jälgijaid,» kommenteeris Toomas Toots.

Illinoisi ülikooli teadlane Kalev Leetaru ütleb, et Twitteri ja teise tuntud sotsiaalmeedia võrgustiku Facebooki kasutajate võrdlust on äärmiselt raske teha, sest Twitteris on rõhuv enamik tegevusest avalik, Facebookis aga eraviisiline ning uurijate seisukohalt suletud. Twitteri kohta võib öelda, et seda kasutavad oma kommunikatsioonis paljud eelkõige lõpptarbijale suunatud firmad, samuti ajakirjanikud ja poliitikud.

«Tavalised inimesed kasutavad seda nii suhtluseks brändide kui poliitikutega ning omavahel,» märgib teadlane. «Need inimesed, kes tegelikult Twitteris postitavad, moodustavad üsna piiratud osa ühiskonnast ning pole piisavat arusaamist selle kohta, kes nad on ja miks nad on. Meie uuringus aga tõusis esile see, et enam kui pooled säutsud sisaldavad viidet teistele Twitteri kasutajatele. See tähendab, et kasutajad mitte ainult ei anna maailmale oma mõtetest teada, vaid ka peavad teiste inimestega vestlusi ja astuvad dialoogi.»

Ameerikas, kus 15 protsenti internetikasutajaid on ka Twitteri kasutajad ning 8 protsenti internetikasutajaid pruugib Twitterit iga päev, võib Leetaru hinnangul öelda, et Twitter on jõudnud veebikasutuse peavoolu.

Eesti 40 jälgitavamat säutsujat

Kasutajanimi    jälgijate arv

@JenniRH    28 676

@IlvesToomas    14 497

@ArminIlissson    14 411

@beat_service    14 391

@mihkelraud    13 980

@kristjanlepik    11 544

@PaksBasilio    11 300

@radioskyplus    10 682

@EmperorPeeter    9063

@dreamgrow    8984

@Estonian_Air    8874

@simplesession    8469

@PRKairi    7684

@SiimKallasEU    7531

@uniteddogs    7244

@peeplaja    6675

@ErikAunapuu    6045

@KTeimre    5911

@einarkuusk    5779

@Filmistaar    5542

@osokas    5197

@KyllikiT    5187

@Onu_Heino    5103

@_Dropcandyful_    4965

@GetterGJJaani    4962

@Ilja_Dzhalilov    4922

@rolandkasak    4911

@OhioCoastie    4190

@HenrikOjamaa    4188

@IngaSilberg    4122

@indrektarand    3741

@openinnovation3    3737

@priithobemagi    3679

@skypeeesti    3565

@ArianaFeatBTR    3380

@martlaar    3184

@RasmusR2ndvee    3065

@anvarsamost    2972

@Teismeline    2962

@amartinson    2887

allikas: Freqmedia OÜ