Premia uus juht: hinna tõstmine on viimane abinõu
20. mai 2013, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Premia Foods tõstab hinda alles siis, kui muud üle ei jää, ütles ettevõtte värske juht Katre Kõvask Postimehele 15. mail, oma esimesel tööpäeval uuel ametikohal.
Toidutööstuse esindajad räägivad pidevalt vajadusest eelistada eestimaist. Mulle tundub, et tegelikult on sellega ju kõik korras, sest küsitluste järgi eelistab 83 protsenti tarbijaist eestimaist toitu.
Selge on ju see, et Eesti toidutööstus annab tööd Eesti inimestele. See võiks olla ning kriisi ajal oligi tugev argument – toetad kodumaist tööstust – ning see pole sugugi vähetähtis.
Mõtteline poolehoid Eesti toidule on väga positiivne ja see on Euroopas üsna erandlik. Lähematest riikidest näeb seda vaid Soomes, kus on kohaliku toote eelistamine inimeste peas, aga seda on seal aastaid ka propageeritud.
Toidutööstuse jaoks tähendab see, et usaldust tuleb ka õigustada. See tähendab, et tehtav toit peaks vastama kõige paremini inimeste maitseeelistustele ning olema hästi kättesaadav. Vastasel korral tulevikus seda eelistust ei ole.
Loomulikul on alati küsimus hinna ja kvaliteedi suhtes – kas kodumaine toit on parima suhtega, et see eelistus, mis inimesel südames või peas on, ka poeleti juures realiseerub.
Kui Eesti pärast kriisi deflatsioonist väljus, oli toidutööstus see, kes kõige kiiremini hinda tõstis ...
Toidutööstuses on hinnatõusud reeglina tingitud toorainest. Saan küll rääkida ainult Premia kogemusest, aga pikka aega oli seis, mil tooraine hind läks küll üles, aga kriis oli sügav, inimestel oli raha vähe ja tööpuudus oli kõrge ning polnud võimalik hindu tõsta. See tähendab, et kaks-kolm aastat elati tegelikult vanade ressursside arvelt. Ühel hetkel ei saa seda samamoodi teha – see ei ole jätkusuutlik äri, mistõttu oligi vaja hindu tõsta.
Ütlesite enne – esimese kvartali majandustulemusi tutvustades –, et jäätise hind tõusis. Kui suur see tõus oli?
See on riigiti väga erinev. Eestis oli keskmine hinnatõus 5–7 protsenti. Kuidas see hinnatõus tarbijani jõuab, on erinevate kaubanduskettide puhul väga erinev.
Kui kerge või raske on hinda tõsta?
Hinna tõstmine ei ole lihtne. Enne iga hinnatõusu mõtleb ka tootja sellele, et tõstan küll hinda, aga võib-olla on tulemuseks see, et tarbija ei jaksa seda toodet osta. Hinnatõus tuleb alati väga pika analüüsi tulemusena, kus kaalutakse ja mõeldakse põhjalikult läbi, kas on mingeid alternatiive, ära kasutada mingeid puhvreid. Hinnatõus on alati viimane samm, mis tehakse siis, kui midagi muud üle ei jää.