Tahvelarvutid on jaeturgu üle võtmas
17. mai 2013, 09:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailmas valitsev trend, et tahvelarvutite läbimüük läheneb jõudsalt süle- ja lauaarvutite müüginäitajatele, pole ka Eestit puudutamata jätnud.
Ühe suurima jaemüüja Klicki hinnangul hõlmab jaeturust 65 protsenti laua- ja sülearvutite ning 35 protsenti tahvelarvutite müük. Elioni hinnangul on see suhe juba 60 protsenti ja 40 protsenti ning ka Euronicsi ja ONOFFi andmetel müüakse tahvelarvuteid laua- ja sülearvutitega võrreldes veel vaid veidi vähem.
ONOFFi ja Euronicsi hinnangul ületab tahvelarvutite müük laua- ja sülearvutite oma ilmselt järgmisel aastal; Klickis müüdi tahvelarvuteid muudest arvutitest rohkem juba möödunud jõuludel ja ennustatakse, et nii on see ka tänavusel pühade hooajal, Elion ennustab murdemomenti aga juba septembris.
«Tõenäoliselt on kooli alguseks olukord vastupidine – juba täna mõtlevad paljud, kas osta uus odav sülearvuti või jätta vana arvuti trükkimistöödeks ning osta kõrvale tahvelarvuti, millega saab mugavalt lugeda uudiseid ja e-kirju igal pool,» ütles Elioni jaekaubanduse osakonna IT-valdkonna juht Aivar Ots.
Tarbijate seas populaarseimate mudelite hinnaklassis on üsna keeruline mingit kindlat trendi näha – Photopointist ja ONOFFist ostetakse koguseliselt enim kuni 250 eurot maksvaid tahvelarvuteid, Klicki ja Elioni hinnangul jääb populaarseimate tahvelarvutite keskmine hind aga 300–400 euro piirimaile. Erinevusi leiab ka tarkvaraplatvormide menukuses – kuigi teised elektroonikakaupluste ketid räägivad Androidi kuni 80–90 protsendi suurusest ülekaalust, müüakse Euronicsis kõige rohkem hoopis Apple’i iPade.
Windows 8 platvormi kasutavate tahvelarvuti-sülearvuti hübriidide vastu pole Eesti tarbija siiani erilist huvi näidanud, selle põhjuseks arvatakse olevad nende seadmete kallidus ja vähene valik Eesti turul.
Lauaarvutite turu kokkukuivamist on müüjad täheldanud juba aastaid, samas on neile jäänud ikkagi mingi stabiilne klientuur – arvutimängurid, võimsat arvutit nõudva töö tegijad, vähe liikuvad kodukasutajad ning tööjaamu vajavad ärikliendid. ONOFFi ja Klicki hinnangul on lauaarvutite osakaaluks jaemüügis jäänud umbes kümme protsenti.
Sülearvutite turgu hoiab Eestis üleval õhukeste, kergete ja võimsate Inteli protsessoritega varustatud ultrabook’ide üha kasvav populaarsus, näiteks Elioni hinnangul moodustavad need juba veerandi kogu sülearvutite müügist.
«Kasutajad on hakanud paremini mõistma nende eeliseid võrreldes vanema põlvkonna sülearvutitega. Näiteks parem kiirus, akude vastupidavus, kompaktsus ja kaal,» selgitas Klicki ostuosakonna juht Taavi Raidma ultrabook’ide üha kasvavat populaarsust.
Kommentaar
Aivar Ots
Elioni jaekaubanduse osakonna IT-valdkonna juht
Tahvelarvutimaailm jagunebki tegelikult kolmeks, seda vastavalt kasutatavale operatsioonisüsteemile: Apple iOS, Android ja Microsoft Windows. Kõigil on omad eelised: Apple’il on lai muusika-, filmi- ja rakenduste valik iTunesis ning see ühildub teiste Apple’i toodetega. Android annab kaasa suure hulga tasuta rakendusi. Microsofti tugevus on ühilduvus teiste Microsofti seadmetega.
Kui ostjatele midagi soovitada, siis seda, et kõigepealt mõelda, missugune operatsioonisüsteem tundub kõige mõistlikum ja vajalikum. Teise omadusena soovitan vaadata ekraani suurust. Seitsme- ja kümnetollise ekraani vahe võib arve vaadates tunduda väike, kuid seadet põuetaskusse või käekotti pistes on see märgatav.
Seejärel tuleb läbi mõelda, kas on vajalik, et seade oleks pidevalt internetis ka siis, kui käite kodust või kontorist väljas.
Võrreldes tavapärase sülearvutiga on tahvelarvutites palju vähem ruumi salvestamiseks. Sestap tuleb enne ostu mõelda, millist infot ja kui palju tahvelarvutis salvestada soovitakse, ning valida siis optimaalne kogus – üleliia suur mälu tähendab liigset investeeringut seadme hinda.