Briti insenerid on disaininud IKEAst inspireeritud lapiku pakina transporditava veoauto. Sõiduriista hakatakse saatma arengumaadesse, aitamaks kaugete külade elanikel igapäevaeluks olulist kraami vedada.
Britid disainisid külarahvale vahva kokkupandava veoauto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes kaks aastat tagasi võttis Bluebird Toys’i – muuhulgas Polly Pocketi ja Big Yellow Teapot House’i autori – asutaja Sir Torquil Normani heategevusorganisatsioon nõuks disainida odav kui tõhus väike veoauto, millega saaks vedada näiteks teravilja, väetist ja vett.
Auto sai nimeks Ox (meie keeli härg).
Esimene prototüüp ongi nüüd valmis saanud ning Norman Trust loodab neid juba tuleva aasta lõpuks üle kogu Aafrika levitada – laevatades Oxe aafriklastele juppidena, millest kolm inimest neid alla 12 tunniga kokku võivad panna.
«Võib-olla on meil tõepoolest õnnestunud leiutada midagi, mis võib tõepoolest muuta tuhandete ja tuhandete inimeste elud,» ütles Sir Torquil.
Ta loodab, et Ox toob kaugetele kantidele suurema iseseisvuse, võimaldades maarahval toimetada oma saadusi turgudele, mis varem liiga kaugeteks osutusid, tagades ühtlasi parema ligipääsu abile, teenustele ja tervishoiule.
Sir Torquil ütles: «Meie põhieesmärk on umbes nagu Heinekeni õllel: jõuda paikadesse, kuhu teised ei jõua. Kui asi käima läheb, võivad noored pigem küladesse jääda ja mitte kolida linna slummidesse. Lõppkokkuvõttes mõjutab see ehk majandust tervel kontinendil.»
Kokkupandavaid osi hakkavad britid tootma kahes eraldi paigas, millest üks asub Midlandsis ja teine Inglismaa lõunaosas.
Kandiline Lego-laadne veok läheb teele tükkidena, kusjuures ühte konteinerisse – kuhu läheks kaks kokkupandud autot – saab neid toppida lausa kuus komplekti.
Kui masin kohapeal kuju võtab, võib ta vedada umbes 2000 kg kaupa – kaks korda enam kui tavalised pikapid. Lisaks saab auto mootoriga pumbata vett, saagida puid ja käitada generaatorit.
Sir Torquili sõnutsi on autotootjad jätnud unarusse arengumaade erivajadused. «Mulle ei ole iial hinge mahtunud, kuidas on võimalik, et niivõrd suur tööstus, kõikide nende hiigeltehaste ja kontorite ja tohutute käivetega, teenivad, nagu näib, vaid 25 protsenti maailma elanikkonnast.»
Et neid unaruses inimesi aidata, tehti Ox nii lihtne ja vastupidav kui vähegi võimalik. Maksma hakkab ta 10 000 kuni 25 000 naela, pidades vastu kuni 25 aastat.
Uksed on identsed, neid saab paigaldada ükskõik kummale poolele. Rool on keset autot – sõida kas vasakus või paremas reas, kuidas iganes reeglid ette näevad.
Ees on kolm eraldi akent. Kui üks neist katki läheb, saab uue klaasi hõlpsasti asemele susata.
Istmeid on võimalik välja võtta ning kasutada kui tillukesi sillakesi sõitmaks üle aukudest, mülgastest jms. Neid saab kasutada ka rampidena, et veeretada kasti veetünne.
Heategevusühingu Riders for Health tegevjuht Barry Coleman ütles, et Sahara-taguses Aafrikas, kus nemad tegutsevad, oleks Ox kindlasti asja eest. Ta kinnitas, et kvaliteetsed transpordivahendid on vaesuse ja haiguste vastu võitlemisel üliolulised.
«Ikka läheb nii, et valed sõidukid satuvad valeks otsrarbeks valedesse kohtadesse – tegema asju, milleks neid pole iial mõeldud. Ja siis nad peavad vastu paar aastat ja ütlevad üles. Ja organisatsioonid kehitavad õlgu ja ütlevad, et Aafrika värk, mis seal ikka,» pahandas Coleman.
Coleman kiidab Oxi «ebatavalist universaalsust». Tema hinnangul on Ox nii veoauto, buss kui kiirabiauto. Lisaks toob Ox arengumaadesse töökohti – on ju tarvis inimesi, kes neid kokku hakkavad panema.
Copyright The Financial Times Limited 2013