Vanemal ja kõrgepalgalisel tasub pensionimakset suurendada

Eesti on madalapalgaliste töötajate osakaalult 5. kohal. Foto: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Mida vanem on inimene ja mida suurem on tema keskmine palk, seda suurem on teise samba pensionimaksete suurendamise positiivne mõju.

Kuigi üks protsent palgast näib olevat tühine summa, siis tasub igal juhul kaaluda otsust. Eriti siis, kui palk on niigi väike. Teine sammas on kasulik ennekõike kõrgemapalgalistele inimestele. Mida suurem on inimese palk, seda mõistlikum on kasvatada vabatahtlikult teise samba makseid.

Riiklik pension on praegu pisut üle 300 euro, mis on umbes 40 protsenti keskmisest palgast. Kui võtta aluseks eeldus, et riik tagab koos esimese ja teise sambaga 40 protsenti viimasest palgast, siis peaks esimese samba pension tagama niikuinii minimaalse nõutava sissetulekumäära.

Kuigi pankurid räägivad, et inimesed säästavad vähe ja vanaduspõlvele ei mõtle ning soovitavad kõigil sissemakset teise sambasse kasvatada, siis pigem on mõistlik teha seda neil, kelle palk ületab riigi keskmist.

Swedbanki arvutuste järgi kasvab näiteks inimesel, kel viis aastat jäänud pensionini, sissemakstud summa 40 protsenti. Kui praegu koguks ta pensionivarasse 3,6 kuupalka, siis 3 pluss kuus sissemakse korral 5 kuupalka.

Arvestuse aluseks on keskmine Swedbanki pensionifondi klient.

38-aastasel inimesel, kel koguda jäänud veel 25 aastat kasvatab maksete suurendamine sissemakstud summat 8 protsenti. Swedbanki arvutuste järgi suurendamata koguks inimene 18, makseid suurendades aga 19,4 kuupalka.

Teise samba pensionimakseid on võimalik suurendada aastail 2014-2017. Kui tavaliselt maksab inimene 2, siis nüüd saab vabatahtlikult kasvatada panust 3 protsendini. Sel juhul maksab riik 4 protsendi asemel 6.

Kõikidel, kes vabatahtlikult tasusid pensionimakseid 2010 ja 2011, kasvab riigipoolne panus automaatselt 4-lt 6-le.