Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud alkoholituru uuring näitas, et Eesti elanike alkoholi tarbimiskogus 2012. aastal võrreldes eelneva aastaga ei muutnud.
Mullu kasvas Eestis veini ja siidri, vähenes kange alkoholi ja õlle tarbimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe elaniku kohta tarbiti aastas keskmiselt 10.6 liitrit absoluutalkoholi ning sama oli tarbimine korrigeeritud andmetel ka 2011.aastal, teatas konjunktuuriinstituut.
Mõõdukalt kasvas veini ja siidri tarbimine, vähenes kange alkoholi ja õlle tarbimine. Ühe inimese kohta arvestatuna joodi aastas keskmiselt 77,5 liitrit õlut, 10,8 liitrit lahjasid segujooke, 10,5 liitrit veini, 10,3 liitrit kangeid alkohoolseid jooke.
Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 195 miljonit eurot ja see on ligi 9 protsenti enam kui 2011. aastal. Aksiisitulude kasvu taga on aktsiisimaksude tõus ja suurenenud turistide ostudest tingitud suurem legaalse siseturu müük.
Turistid ostsid alkoholi kaasa viimiseks nii kauplustest (peamiselt sadamapiirkonnast), kui laevadelt ning tarbisid jooke ka Eestis baarides, restroranides. Eestit külastanud väliskülastajate arv 2012. aastal suurenes.
Uuringud näitavad, et vähenenud on mõnevõrra nende soomlaste osakaal, kes reisilt alkoholi kaasa ostavad, samas ostukogused ühe ostja kohta on suurenenud ning seda just autoga Eestit külastanute arvel.
Jätkuvalt on probleemiks viina salaturg, mis EKI varimajanduse uuringu andmetel annab ligi neljandiku viina tarbimisest.
Soomes alkoholi tarbimine 2012. aastal vähenes ja oli 9,6 liitrit absoluutalkoholi elaniku kohta.