Uuring: USA rikaste jõukus ei tulene mitte pärandist, vaid ettevõtlikkusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need kaks eelarvamust on kõige tüüpilisemad.
Faktid räägivad aga järgmist:
· Kui 1982 aastal oli Forbes 400 USA rikkaima inimese seas päritud jõukuse osakaal 60 protsenti, siis aastal 2011 oli see vähenenud 32-le protsendile. Suurim langus toimus aastaks 2001.
· Suurettevõtete tippjuhid (aasta keskmine tasu alates 10 mln USD-d) teenivad võrdluses riskikapitalifondide juhtidega 20 korda vähem.
Nimekirja uustulnukad on reeglina hea haridusega inimesed, kes said rakendada oma teadmisi majandusharudes, kus skaleeritavus on kõige suurem: st tehnoloogia, finantssektor ja jaekaubandus. Kõrghariduseta rikaste osakaal on 30 aasta jooksul langenud 17 protsendilt 5-le protsendile.
Majandusharudest on kõige kiiremini kasvanud kaubanduse osakaal, kaasa arvatud restoraniäri, kuhu kuulub 15 protsenti rikastest. Langejate seas on klassikalised tööstusharud nagu kinnisvara, energia ja meedia ning nende osakaal on 30 aasta jooksul vähenenud 20 protsendilt 10 protsendile.
Palgatööliste seas on kõige tasuvam fondijuhi amet, kellest parimad teenivad miljard dollarit aastas. Ka mõned tippsportlased teenivad rohkem kui tippjuhid.
Uuring sisaldab ka ülemaailmseid võrdlusandmeid, mis kinnitavad, et USA kasutab tehnoloogiapõhist postindustriaalset majandusmudelit. Mujal kasvab jätkuvalt maavarade- ja energiasektoriga seotud jõukus.
Kokkuvõttes on tüüpiline rikas üha rohkem hea haridusega kõrgema keskklassi esindaja, kes on suutnud enda teadmisi ja võimeid rakendada arenevates tööstusharudes. Kuigi uuring järeldab, et suuri varandusi on varasemast lihtsam luua, võib see ühekordne tehnoloogiline murrang olla minevikutarkus.