Kõrgkoolilõpetajate paradoks: ülekvalifitseeritud ja samal ajal tööoskusteta

Kaja Koovit
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikoolilõpetaja.
Ülikoolilõpetaja. Foto: SCANPIX

Kõrgkoolilõpetajad seisavad silmitsi unikaalse paradoksiga: nad on kvalifitseeritud, paljudel juhtudel ülekvalifitseeritud, kuid samal ajal puuduvad neil karmil tööturul läbilöömiseks ja töökoha saamiseks vajalikud oskused, selgub konsultatsioonifirma Mc Kinsey & Co uuringust.

Uuringusse oli kaasatud enam kui 4900 lõpetanut, kellest suurem osa oli kolledži lõpetanud aastatel 2009-2012, vahendab CNBC. Uuringust selgub ka, et suurem osa küsitletutest on vabanenud ettekujutusest, et nende haridus aitab neil tööjõuturul läbi lüüa.

Kõige kurvem uuringust selguv tõsiasi on, et 53 protsenti osalenutest tõdeb, et uuesti haridusteed alustades valiksid nad kas teise eriala või ülikooli.

«See on väga murettekitav,» lausus uuringu läbiviija, Mc Kinsey direktor André Dua, kelle sõnutsi vajab USA rahvuslikku arutelu, kuidas tudengite ettevalmistust parandada.

Värske uuring läheb kokku endise hardusministri William Bennetti avaldatud ülikoolihariduse väärtust lahkava raamatuga «Is College Worth It?» (Kas kolledž on seda väärt?-toim.), kus autor seab küsimärgi alla suure osa kolledžite antava hariduse ning väidab, et riigi 3500 haridusasutusest vaid 150 ehk neli protsenti on väärt seda raha, mis seal õppimisele tuleb kulutada.

Mc Kinsey uuringust selgub, et kolmandik tudengitest hindab, et ülikool ei valmistanud neid tööeluks piisavalt ette.

Pooled lõpetanutest tunnistasid, et ei hinnanud enne õppima asumist kooli lõpetamise ega töölesaamise reitingut ega tundnud huvi lõpetanute palgatasemete vastu.

Valitsus on hakanud seda informatsiooni koolidelt koguma, kuid nii mitmedki haridusasutused on ükskõiksed ja väidavad, et sellise tulemustel ja palgatasemetel tugineva analüüsi põhjal ei saa pakutava hariduse taset hinnata. Teised väidavad, et koolidele ei saa panna vastutust millegi eest, mida nad kontrollida ei suuda:  majanduse eest.

Samas on osa tarbijaõiguste eest seisjad teisel arvamusel. Nii tõdeb  Edvisors.comi väljaandja ja finantsabi ekspert Mark Kantrowitz, et kui inimene võtab ülikoolihariduse eest tasumiseks laenu, on tal õigustatud ootus, et teenib tulevikus piisavalt, et laen tagasi maksta. Tema kinnitusel on oluline, et tudengid ja nende pered suudaksid hariduse hinna ja kvaliteedi suhet hinnata.

Samal arvamusel on ka Washingtoni sõltumatu mõttekoja New America Foundation kõrghariduse asedirektor Amy Laiten: «See on üks suuremaid investeeringuid, mida tudengitel elus teha tuleb ja neil on väga vähe infot selle kohta, milline nende investeeringu tootlus võiks olla.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles