Investoreid ärritab Küprose päästmise plaan

Samal ajal kui Küprose seadusandjad 30. aprillil abipaketi heaks kiitsid, avaldas rahvas parlamendihoone ees häälekalt meelt.

FOTO: Reuters/ScanPix

«Küprose päästmine lõppes täieliku katastroofiga,» ütles ING panga Belgia haru peaökonomist Peter Vanden Houte.

Ökonomist lisas, et tema arvates kaob saareriigi pangandus lähiajal ajalukku, põhjustades suurt kahju kogu ülejäänud majandusele.

Vanden Houte sõnul oli Küprose pangandus paisunud mitu korda suuremaks kui Euroopas keskmiselt, olles mahult seitse-kaheksa korda suurem kui SKT, kuid ikkagi oleks saare päästmise plaan pidanud olema pankade suhtes säästlikum.

Ökonomist märkis, et Euroopa Stabiilsusmehhanismile (ESM) ja Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF) poleks olnud kuigi suur probleem leida veel viis-kuus miljardit eurot lisaks juba niigi palutavale kümnele miljardile. Suurema laenu korral oleks päästefondi rahaga saanud säästa ka hoiustajaid.

Vanden Houte viitas, et kõikides laenuabi saanud kriisiriikides on rahva hulgas toetus eurorahale püsinud ka pärast karmide majandusprogrammide kehtestamist laenuandjate poolt, kuid ainus erand selles on Küpros. Rahva toetuse kadumine aga võib viia riigi lahkumiseni euroalast.

«Ühe riigi lahkumine avab ukse uutele lahkujatele ja koos sellega algavad ka uued spekulatsioonid euroala püsimajäämise üle,» märkis Vanden Houte.

Nõrk järelevalve

Euroala rahandusministrite kokku lepitud päästeplaani järgi saab Küpros IMFilt ja ESMilt kümme miljardit eurot laenu, kui suurhoiustajad, kel kontol üle 100 000 euro, kannavad samuti kahjusid. Riigi kahe suurema panga – Laiki ja Küprose Panga – suurhoiustajad kaotavad kogu summa, mis on üle 100 000 euro. Teiste pankade suurhoiustajatel võib minna kergemini.

Guillaume Prache, kes juhib nii suur- kui ka väikeinvestorite huve kaitsvat organisatsiooni EuroFinuse, hindas, et teiste pankade suurhoiustajad kaotavad umbes 60 protsenti üle 100 000 euro suurustest deposiitidest.

«Troika röövis hoiustajate raha,» resümeeris ta.

Prache süüdistas juhtunus ka Euroopa pangandusjärelevalve nõrkust. Ta ütles, et kuigi Küpros kaotas ligipääsu rahvusvahelistele rahaturgudele juba juulis 2011, läbisid mõni kuu hiljem toimunud üleeuroopalise pankade stressitesti mõlemad suured Küprose pangad, mis praegu suletakse või täielikult ümber kujundatakse.

Sama juhtus ka Prantsuse-Belgia pangaga Dexia, mis pisut enne kokkukukkumist läbis edukalt pangandusjärelevalve stressitesti.

Prache ütles, et 2011. aasta sügisel oleks Küprose pankade päästmiseks kulunud kaks miljardit eurot, kuid kuna abi ei antud, on laenatav summa kasvanud kümne miljardi euroni. Abiga viivitamine, aga ka selle karmid tingimused viivad saareriigi majanduse mitmeks aastaks langusse. Mehe sõnul on oodata majanduslangust nii sel, tuleval kui ka ületuleval aastal.

Prache märkis, et Küprose kriisi lahendus annab väga halva signaali kogu Euroopa kohta. «Kuna nemad on järgmiste kriiside lahendamise eeskujuks, siis ütleb see investoreile, et kui probleeme on märgata, tuleb otsekohe jalga lasta,» lausus ta.

Suurhoiustajad pagevad

Prache lisas, et väikehoiustajatel pole võimalik riigist lahkuda, kuid suurhoiustajad põgenevad seetõttu Euroopast – Singapur või Hongkong pakub palju suuremat turvatunnet.

ING panga Belgia haru peaökonomist Peter Vanden Houte ütles, et Euroopa poliitikute suhtumises kriiside lahendamisse on toimunud muudatus. Kui näiteks Iirimaa kriisi lahendamisel ei lubanud Euroopa Keskpank pankade võlakirjade omanikke puutuda, sama oli ka Kreeka pankade võlakirjadega või Dexia pangaga, siis alates Hollandi SNS Reaali päästmisest selle aasta algul on kahju pidanud kandma ka võlakirjaomanikud.

Tagasi üles